Miski ei paku nii palju emotsioone kui teater. Või kui, siis ainult jalgpall. Kui aga panna need kaks kokku, siis on vaatemäng kindlustatud.

1901. aastal andis Lüganuse kiriku pastor Carl Ferdinand Sigismund Walther (1857-1920) Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi kogusse tikitud erilise altarikatte.

Eesti Ajaloomuuseumi mündikogus säilib tagasihoidliku välimusega rahake, mis pärineb 1536. aastal või vahetult selle järel maha maetud Üksnurme aardest. Münt on millagi rippunud mõnes ehtekees, nagu tunnistab selle serva löödud auk. Tegemist näib olevat Tallinna orduaegse killingiga, nagu neid vermiti 15. sajandi lõpukümnendeil, umbes aastail 1480-1497. Kuid kas ikka oli nii?

Rahvuse sõltumatuse ja iseseisvuse üheks olulisemaks sümboliks on rahvuslipp, seetõttu on paljudest rahvuslippudest saanud aja jooksul riigilipud. Maailmas on siiski arvukalt rahvaid, kellel seda õnne olnud ei ole ja rahvuslipp on jäänudki ainult kogukondliku identiteedi tasandile, sest iseseisvat riiki pole suudetud luua. Eestlastel on läinud hästi, meie keeruka saatusega sinimustvalge trikoloor, võeti ametliku riigilipuna kasutusel 102 aastat tagasi. Lipp ise, mis kunagi sündis soovist ühendada eesti rahvusest üliõpilasi, tähistab täna 4. juunil aga juba oma 140 juubelit.

Poluvernikuteks (ka poluvertšikud) kutsutakse Virumaa kagunurgas Iisaku kandis 17.-18. sajandil kujunenud rahvakildu, kelle esivanemateks olid vadjalased. Algselt olid nad õigeusklikud. Luteri usku astudes säilitasid nad oma õigeusu kombestiku. 19. sajandi lõpus hakkasid poluvernikud eestistuma.

Eestlased on teatri- ja muusikarahvas ning üks selle tõestusi on ka fakt, et teatri- ja muusikamuuseum tähistab 22. märtsil 2024 oma 100 sünnipäeva. Seejuures on muuseum parima tervise juures ja ootab külastajaid juubelinäitusele „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. Esmakordselt hõlmab näitus kogu muuseumimaja – sealhulgas Assauwe torni seda osa, mis oli kunagi muuseumi esimeseks ja ainsaks näituseruumiks Müürivahe tänava muuseumimajas. Juubeli puhul panin kirja üheksa mälestust ja mälestuste mälestust muuseumi ajaloost.

19. veebruar on tähtis päev meie muuseumiloos – tänavu möödub 160 aastat Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi asutamisest.

Päästekomitee esimees, mitmekordne peaminister, riigivanem ja esimene president Konstantin Päts on Eesti ajaloo suurkuju, kelle nimega seondub mitte ainult meie omariikluse sünd ja kuldaeg vaid ka selle traagiline kaotus. Olulistel hetkedel võtmepositsioonidel olnud legendaarse riigimehe tegevusele on erinevad võimud ja ajaloouurijad andnud kõikvõimalikke hinnanguid. Sõltumata ametlikest käsitlustest ja hoolimata ekspertide vastuolulistest arvamustest on kahe maailmasõja vahelist iseseisvusperioodi eestlaste seas ikka kuldseks pätsu-ajaks kutsutud.

Väga vanu raamatuid säilitatakse Eestis põhiliselt suuremates raamatukogudes ja kirjandusmuuseumis, kuid huvipakkuvaid köiteid leidub ka suuremates ja väiksemateski muuseumides. Muuseumisse satuvad raamatud tavaliselt annetusena või mõne erakollektsiooni osana ning neid kirjeldatakse andmebaasis MUIS sarnaselt teistele museaalidele....