Ajaveeb. Brokaadist nutitelefonini
Sageli jõuavad
esemed muuseumi ilma lugudeta, nii et näituse koostamisel tuleb
neile tähendust luua taustsüsteemis. Konkreetse eseme lugu enam
keegi ei tea, kuid vaimupingutusega saab selle konstrueerida.
Kuraator ja kujundaja peavad olema leidlikud ja loomingulised, et
esemed vaatajaid kõnetama panna. Üheks võimaluseks neile tähendust
luua on neid üksikosadeks lahti võttes vaadelda, kuidas ja millest
nad on valmistatud ning kuidas neid materjale toodetakse. Sellise
uurimise kaudu omandavad esemed tähenduse teaduse ja tehnoloogia
arengus, mis alates 18. sajandist on moodsat maailma kujundanud.
Loodan, et käesolev kirjutis tekitab huvi näha riietusesemeid mitte
vaid esteetilisest ja praktilisest aspektist, vaid võtta nad
suurendusluubi alla. Küllap mitte ainult nii nagu laps, kes püüab
aknaklaasil näppudega liigutades väljas puuoksal istuvat lindu
suuremaks teha.
Loe lähemalt
Ajaveeb. ASTRID TIITS – NAINE KES ANDIS „LANGEBRAUNILE“ NÄO
Legendaarses Nikolai Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud nõud on varsti juba sajandi eestlaste kodusid ehtinud. Ettevõtte edulugu algas peaaegu kohe peale asutamist ja kestis nõukogude võimu poolt läbiviidud natsionaliseerimiseni. Suurema osa firmale näo andnud ja tänaseni tuntud originaalmustritest kujundas iseõppijana alustanud ja hiljem töökojajuhiks tõusnud Astrid Tiits (1907-2005), kellest portselanidekoraator sai juhuse tahtel.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Legendaarne klaasitööstur Johannes Lorup (1901-1943)
Mis
võiks olla suurem tunnustus inimese elutööle, kui tema nimest saab kaubamärk,
mis leiab kasutust veel sajand hiljemgi? Just nii on juhtunud Eesti
klaasitööstuse suurima uuendaja, legendaarse töösturi Johannes Lorupiga, kelle
1930. aastatel tegutsenud ettevõttes valminud esemetest paljud kuuluvad meie
disainiajaloo pärlite hulka ning kelle nime kasutatakse tihti ka lihtsalt
vanade klaas- ja kristallesemete määratlemiseks.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Evald Aava loomingu ja mälestuste radadel
Evald Aava oli esimese Eesti ooperi "Vikerlased" autor, kuid tema looming ulatub palju kaugemale. Ta oli aktiivne koorijuht ja muusikaelu korraldaja. Kuigi Aava elu jäi lühikeseks, oli tema panus eesti muusikasse märkimisväärne. Olles majanduslike raskuste kiuste lõpetanud konservatooriumi ja loonud rahvuslikke teoseid, jäi ta silma oma pühendumuse ja loomingulise visiooniga.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Hakkame Vekkima!
Sügisel on saagikoristamise aeg ning kuigi lõviosa aia- ja metsaviljadest on hoolsatel hoidistajatel selleks aastaks juba sissetehtud, tasub meenutada 1930. aastate teisel poolel Eestis populaarseks saanud konserveerimisviisi – vekkimist.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!
Citius, altius, fortius ehk kiiremini, kõrgemale, kaugemale! (kiiremini, kõrgemale,
tugevamini - täpne tõlge ladina keelest) kõlab olümpiadeviis, mille mängude
taaselustaja Pierre de Coubertin hõikas esmakordselt välja 1894. aastal
Pariisis rahvusvahelise olümpiakomitee asutamisel.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Napoleon jalgpalliväljakul
Miski ei paku nii palju emotsioone kui teater. Või kui, siis ainult jalgpall. Kui aga panna need kaks kokku, siis on vaatemäng kindlustatud.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Altarikate Lüganuse kirikust
1901. aastal andis Lüganuse kiriku pastor Carl Ferdinand Sigismund
Walther (1857-1920) Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija Eestimaa
Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi kogusse tikitud erilise altarikatte.
Loe lähemalt
Ajaveeb: Armutu keskaeg. Rahavõltsija kurb saatus
Eesti
Ajaloomuuseumi mündikogus säilib tagasihoidliku välimusega rahake,
mis pärineb 1536. aastal või vahetult selle järel maha maetud
Üksnurme aardest. Münt on millagi rippunud mõnes
ehtekees, nagu tunnistab selle serva löödud auk. Tegemist näib
olevat Tallinna orduaegse killingiga, nagu neid vermiti 15. sajandi
lõpukümnendeil, umbes aastail 1480-1497. Kuid kas ikka oli nii?
Loe lähemalt
AJAVEEB. EESTI LIPU LUGU: SINI-MUST-VALGE
Rahvuse sõltumatuse ja iseseisvuse üheks olulisemaks sümboliks on rahvuslipp, seetõttu on paljudest rahvuslippudest saanud aja jooksul riigilipud. Maailmas on siiski arvukalt rahvaid, kellel seda õnne olnud ei ole ja rahvuslipp on jäänudki ainult kogukondliku identiteedi tasandile, sest iseseisvat riiki pole suudetud luua. Eestlastel on läinud hästi, meie keeruka saatusega sinimustvalge trikoloor, võeti ametliku riigilipuna kasutusel 102 aastat tagasi. Lipp ise, mis kunagi sündis soovist ühendada eesti rahvusest üliõpilasi, tähistab täna 4. juunil aga juba oma 140 juubelit.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Tina tänava lood
Igal asumil, tänaval ja majal on oma kohavaim,
mida tunnevad kõige paremini inimesed, kes seal elavad, kuid mida on põnev
avastada ka kõigil teistel. Raua asumis, Kesklinna ja Kadrioru piiril asub Tina
tänav, mis sai nime 1900. aastal. Tänav on vaid 390 meetri pikkune, kuid sellel
on elanud märkimisväärselt palju kultuuritegelasi. Näiteks on aadressil Tina 13
elanud näitleja ja lavastaja Sulev Nõmmik, Tina 17 majas aga nii spordireporter
Toomas Uba kui ka näitleja Ervin Abel, vastasmajas näitleja Jüri Järvet.
Raadio-ja teleajakirjanik Valdo Pant elas aadressil Tina 16a, maadleja Johannes
Kotkas Tina 21. Need on vaid mõned näited.
Tänases loos tuleb aga eelkõige juttu
kortermajast Tina 23/Kreutzwaldi 11, kus asub Särevi teatrituba. Muuseum, mis
praegu on osa SA Eesti Ajaloomuuseumist, oli kunagi koduks kahele
teatriinimesele Anna ja Andres Särevile. Sel aastal möödub kõnealuse hoone
ehituse valmimisest 100 aastat.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Poluvernikute rõivad Eesti Ajaloomuuseumi etnograafiakogus
Poluvernikuteks (ka poluvertšikud) kutsutakse Virumaa kagunurgas Iisaku kandis 17.-18. sajandil kujunenud rahvakildu, kelle esivanemateks olid vadjalased. Algselt olid nad õigeusklikud. Luteri usku astudes säilitasid nad oma õigeusu kombestiku. 19. sajandi lõpus hakkasid poluvernikud eestistuma.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Üheksa mälestust Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi 100-aastasest ajaloost
Eestlased on teatri- ja muusikarahvas ning üks selle tõestusi on ka fakt, et teatri- ja muusikamuuseum tähistab 22. märtsil 2024 oma 100 sünnipäeva. Seejuures on muuseum parima tervise juures ja ootab külastajaid juubelinäitusele „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. Esmakordselt hõlmab näitus kogu muuseumimaja – sealhulgas Assauwe torni seda osa, mis oli kunagi muuseumi esimeseks ja ainsaks näituseruumiks Müürivahe tänava muuseumimajas. Juubeli puhul panin kirja üheksa mälestust ja mälestuste mälestust muuseumi ajaloost.
Loe lähemalt
ajaveeb. Muuseum – provintsi au ja uhkus!
19.
veebruar on tähtis päev meie muuseumiloos – tänavu möödub 160
aastat Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi asutamisest.
Loe lähemalt
AJAVEEB. RIIGIMEES KONSTANTIN PÄTS (1874-1956)
Päästekomitee
esimees, mitmekordne peaminister, riigivanem ja esimene president
Konstantin Päts on Eesti ajaloo suurkuju, kelle nimega seondub mitte
ainult meie omariikluse sünd ja kuldaeg vaid ka selle traagiline
kaotus. Olulistel hetkedel võtmepositsioonidel olnud legendaarse
riigimehe tegevusele on erinevad võimud ja ajaloouurijad andnud
kõikvõimalikke hinnanguid. Sõltumata ametlikest käsitlustest ja
hoolimata ekspertide vastuolulistest arvamustest on kahe maailmasõja
vahelist iseseisvusperioodi eestlaste seas ikka kuldseks pätsu-ajaks
kutsutud.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Eesti vaatajad Euroopa kontekstis
Filmivaatamisharjumused
on pidevas muutumises. Muu hulgas rahvusvaheliste voogedastusteenuste
omavaheline konkurents, kohaliku telemaastiku arengud ning
katkestused ülemaailmses filmitootmises ja kinolevis (nt
COVID-pandeemia, SAG-AFTRA streik) mõjutavad kõik seda, kust filme
eelistatakse vaadata ja mis viisil filmid vaatajateni jõuavad.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Balti rahvusvääringute lugu
Alustuseks
küsimus tarkadele: mis on ühist littidel, lattidel ja estidel?
Vastus: need kõik
olid Balti riikide rahvuslike vääringute nimetused.
Kuidas nii?
Kiirpilk vikipeediasse reedab, et tõepoolest – litid olid
kasutusel Leedus ja latid Lätis, mis meie kõrvadele tundub ka igati
loogiline. Aga estid? Eesti rahatähed? Niisuguseid pole vist ju
keegi näinud?
Loe lähemalt
Ajaloo uperpallid. President Pätsi esinduskausi ootamatu tähelend Nõukogude okupatsiooni aastatel
Üheks
haruldasemaks „Lorupi surnuaialt“ pärit esemeks on massiivne,
ligi kaheksa kilo kaaluv kristallkauss, mille väliskülgedele on
graveeritud viljalõikust ja -koristust kujutavad stseenid
loosungitega "Õnne me maale”, “Vilja me rahvale",
“Vilja me riigile”.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Fredrik van der Rope hõbepitsat
Eesti ajaloomuuseumi kogud hõlmavad väga erinevat laadi museaale.
Ainsana Eesti mäluasutustest on siin ka omaette pitsatite ja
pitserite kollektsioon, mis sai hiljuti väärtusliku täienduse.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Emakeelne aabits
Lugemine
on oskus nagu iga teine, mida tuleb õppida ja harjutada. Abiks on
siin lugema õppimise raamat ehk aabits. Tarkusekuul on põhjust
heita pilk meie emakeelse aabitsa-raamatu pikka ja väärikasse
lukku.
Loe lähemalt
AJAVEEB. Üks valgustav tugitoolireis Lääne-Virumaale
Suveaeg käivitab
paljudel rahutu jala sündroomi ja augustikuudki veel paar nädalat
ees. Aga kui puhkus läbi, siis pakun teile alternatiivset väikest
suveretke muuseumi kogudesse. Tegin selle läbi oma kontoritoolis
ning mu keskkonnajäljeks jäi vaid erinevate allikate vaatamisel
kulunud elektrienergia. Muudest kuludest jäi rahakott puutumata.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Kangur Veskaru
1930. aastatel tegutses
Eestis kangakudumise ettevõte “Kangur Veskaru”, mille toodang oli
sõja-eelses Eestis tuntud ja hinnatud. Ettevõtte mõju ei piirdunud toonase
ajaga, vaid on üheks aluseks, millelt kasvas välja Eesti tekstiilikunst.
“Kangur Veskarust” ning selle eestvedajatest Mai ja Enn Veskarust on vähe
kirjutatud. Seekordne ajaveebi postitus heidab põgusa pilgu nende tegevusele.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Klaasialune troopika
„Meie ilmastu on võrdlemisi karm: kevad tuleb hilja, öökülmad ähvardavad mõnikord varasuvelgi, suvi on lühidavõitu nii mõnegi taime kasvamiseks või vilja küpsemiseks. Mida annab meile niisuguses olukorras tehnika?“
Loe lähemalt
Ajaveeb. Mündid kukrus, kukkur vööl
Eesti Ajaloomuuseumi tekstiilikogus on üle 300 erineva koti. Tänases postituses toome teie ette viis kaunist ja põnevat rahakukrut. Neid iseloomustab see, et nad on nö suka- või soolikakujulised ning neisse pandud peenraha on hoiul kukru otstes.
Loe lähemalt
Ajaveeb. LAULURAAMATUID EESTI AJALOOMUUSEUMI KOGUST
Väga
vanu raamatuid säilitatakse Eestis põhiliselt suuremates
raamatukogudes ja kirjandusmuuseumis, kuid huvipakkuvaid köiteid
leidub ka suuremates ja väiksemateski muuseumides. Muuseumisse
satuvad raamatud tavaliselt annetusena või mõne erakollektsiooni
osana ning neid kirjeldatakse andmebaasis MUIS sarnaselt teistele
museaalidele....
Loe lähemalt
Ajaveeb. Aja lugu kavalehtedel
Meie igapäevaelus on
asju, mis on saanud nii loomulikuks osaks meie elust, et neile suuremat
tähelepanu ei pööra. Ometi jutustavad ka need meile aja lugu. Teatrikülastuse
juures on üks selliseid asju kavaleht.
Teatriuurija jaoks on kavaleht oluline infoallikas,
mis võib lisaks lavastusele endale rääkida nii mõndagi ka teatri taotluste ja
publiku kohta.
Kui kirgliku teatrikülastaja isiklikus arhiivis on tema jaoks
oluliste lavastuste kavalehed, siis teatri- ja muusikamuuseumis kogume kokku
kõikide uuslavastuste kavad.
Loe lähemalt
Ajaveeb. Agnes Ney – Eesti esimene klaasidisainer
Oma aja suurimas klaasitööstusettevõttes, Johannes Lorupi klaasivabrikus, vaid viis aastat kunstnikuna töötanud Ney jõudis meie klaasikunsti ajalukku jätta sügava jälje. Naabermaade vabrikute mustrite kopeerimise asemel hakkas ta julgelt kasutama Eesti motiivistikku, püüdes teadlikult eristuda välismaistest eeskujudest.
Loe lähemalt