Sageli jõuavad esemed muuseumi ilma lugudeta, nii et näituse koostamisel tuleb neile tähendust luua taustsüsteemis. Konkreetse eseme lugu enam keegi ei tea, kuid vaimupingutusega saab selle konstrueerida. Kuraator ja kujundaja peavad olema leidlikud ja loomingulised, et esemed vaatajaid kõnetama panna. Üheks võimaluseks neile tähendust luua on neid üksikosadeks lahti võttes vaadelda, kuidas ja millest nad on valmistatud ning kuidas neid materjale toodetakse. Sellise uurimise kaudu omandavad esemed tähenduse teaduse ja tehnoloogia arengus, mis alates 18. sajandist on moodsat maailma kujundanud. Loodan, et käesolev kirjutis tekitab huvi näha riietusesemeid mitte vaid esteetilisest ja praktilisest aspektist, vaid võtta nad suurendusluubi alla. Küllap mitte ainult nii nagu laps, kes püüab aknaklaasil näppudega liigutades väljas puuoksal istuvat lindu suuremaks teha.

1901. aastal andis Lüganuse kiriku pastor Carl Ferdinand Sigismund Walther (1857-1920) Eesti Ajaloomuuseumi eelkäija Eestimaa Kirjanduse Ühingu Provintsiaalmuuseumi kogusse tikitud erilise altarikatte.

Eesti Ajaloomuuseumi mündikogus säilib tagasihoidliku välimusega rahake, mis pärineb 1536. aastal või vahetult selle järel maha maetud Üksnurme aardest. Münt on millagi rippunud mõnes ehtekees, nagu tunnistab selle serva löödud auk. Tegemist näib olevat Tallinna orduaegse killingiga, nagu neid vermiti 15. sajandi lõpukümnendeil, umbes aastail 1480-1497. Kuid kas ikka oli nii?

Igal asumil, tänaval ja majal on oma kohavaim, mida tunnevad kõige paremini inimesed, kes seal elavad, kuid mida on põnev avastada ka kõigil teistel. Raua asumis, Kesklinna ja Kadrioru piiril asub Tina tänav, mis sai nime 1900. aastal. Tänav on vaid 390 meetri pikkune, kuid sellel on elanud märkimisväärselt palju kultuuritegelasi. Näiteks on aadressil Tina 13 elanud näitleja ja lavastaja Sulev Nõmmik, Tina 17 majas aga nii spordireporter Toomas Uba kui ka näitleja Ervin Abel, vastasmajas näitleja Jüri Järvet. Raadio-ja teleajakirjanik Valdo Pant elas aadressil Tina 16a, maadleja Johannes Kotkas Tina 21. Need on vaid mõned näited.

Tänases loos tuleb aga eelkõige juttu kortermajast Tina 23/Kreutzwaldi 11, kus asub Särevi teatrituba. Muuseum, mis praegu on osa SA Eesti Ajaloomuuseumist, oli kunagi koduks kahele teatriinimesele Anna ja Andres Särevile. Sel aastal möödub kõnealuse hoone ehituse valmimisest 100 aastat.

Alustuseks küsimus tarkadele: mis on ühist littidel, lattidel ja estidel?

Vastus: need kõik olid Balti riikide rahvuslike vääringute nimetused.

Kuidas nii? Kiirpilk vikipeediasse reedab, et tõepoolest – litid olid kasutusel Leedus ja latid Lätis, mis meie kõrvadele tundub ka igati loogiline. Aga estid? Eesti rahatähed? Niisuguseid pole vist ju keegi näinud?