Haridusprogrammid
- Õpetajale
- Lasteaiale
- Põhikooli I astmele
- Põhikooli II astmele
- Põhikooli III astmele
- Gümnaasiumile
- Täiskasvanule
- Eesti keele õpe
- Erivajadustega õpilastele
-
EESTI AJALOOMUUSEUMI HARIDUSVALDKONNA INFOTRÜKIS 2024/2025
Hea huviline!
Käesolev trükis annab ülevaate Eesti Ajaloomuuseumi haridus programmide valikust lasteaialastele, põhikooli ja gümnaasiumi noortele. Muuseumitundide teemad ulatuvad keskaja eluolust 20. sajandi Eesti ajaloo ning teatri-, filmi- ja muusikalooni. Eesti Ajaloomuuseumi haridusprogrammid on mängulised, õpetlikud, vaheldusrikkad, metoodilised ning haakuvad riikliku õppekavaga. -
MIKS EESTI EI OLE KUNINGRIIK
Kas Eestis oli kuningaid? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Uurime arheoloogilisi leide, rahasid, ajalooallikaid ning arutleme kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal. Mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid? -
MIKS EESTI EI OLE KUNINGRIIK
Kas Eestis oli kuningaid? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Uurime arheoloogilisi leide, rahasid, ajalooallikaid ning arutleme kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal. Mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid? -
TÕDE VÕI MEELELAHUTUS? AJALUGU FILMIS.
Sobib 8.-9. klassile
Haridusprogrammis uurime filmi kui ajalooallikat. Filmikunst on tänapäeval üks olulisemaid meediume ja seda saab kasutada mõjuva vahendina ajaloosündmuste tõlgendamisel. Ajalugu käsitlevaid mängufilmid võivad olla ka propaganda teenistuses. -
ENSV, MIS SEE VEEL 0LI?
"Kas teate mis vahe on pelmeenil ja pioneeril? Pelmeeni tuleb keeta, aga pioneer on alati valmis" - just sellised anekdoodid tuletavad meile veel tänapäevalgi meelde, millises vastuolulises riigis me kunagi elasime. Aga see on üks osa Eesti riigi ajaloost, millest tuleb rääkida ausalt ja tõsiselt analüüsides aga miks mitte ka läbi huumoriprisma. -
MERITSI RIKKAKS
Tunni eesmärk on tutvustada keskaegset kaubandust nii maal kui ka merel. Õpilane saab teada, kuidas toimis Hansa Liit, mis linnad sinna kuulusid ja milline tähtsus oli liidul keskaegses kaubanduses. Uurime, kust ja kuidas jõudis kaup Eesti aladele, vaatame, kuidas käis arveldamine keskaegsete maksevahenditega ning püüame selgust saada toonaste kaupade ja mõõtühikute süsteemis. Tund toimub kahes muuseumis: Paksu Margareeta ja Suurgildi hoone ekspositsioonis, lõunasöök restoranis III Draakon -
PEOPROGRAMM "KLAASIKE KLARETTI?!"
Paljud meist naudivad pidulike sündmuste puhul klaasikest head veini. Seda osati hinnata ka sajandeid tagasi. Nii on lugematuid uhkeid pidusid peetud ning omajagu veini joodud ka 1410. aastal valminud Suurgildi hoones. Just siin paiknesid ka Tallinna ühed vanimad veini- ja õllekeldrid.
Programm “Klaasike klaretti?!” viib meid ajas tagasi ning pakub mõnusat ajaveetmist keskaegses veinikeldris. Saame teada, millistest pokaalidest hinnalist veini joodi ning miks “valgendati” punast veini.
-
PEOPAKETT "ENSV LUSTIPROGRAMM"
Lenda parima seltskonnaga mehitatud kosmoseraketis ajas tagasi ja veeda üks lõbus tunnike täiskasvanute lustiprogrammis, mis viib meid tagasi ENSV aegadesse. -
PEOPAKETT "FILMIMAAGIA"
Meeleolukal Filmimuuseumi külastusel saab:
• Panna ennast proovile filmimuusika ja filmistaaride äratundmises
• Võistelda Eesti filmide kultuslausete kokkupanemises
• Naerutada üksteist filmistseenide aliases
• Ja et kõik oleks protsessis selge, osaleme ka ise filmivõttel!- • Ja veel kõike muud toredat, mis jääb filmitegemise kaadri ette ja tahapoole!
-
VÄLJAKAEVAMISED SUURGILDIS. HOOAJALINE PROGRAMM
Suurgildi hoovi arheoloogilistel väljakaevamistel õpime selgeks, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Uurime, mida üldse maa seest leida võib. Programm on hooajaline ja toimub mais, juunis, augustis, septembris. -
NUKUMÄNG
Tund tutvustab teatrimaailma ning arendab esinemisjulgust ja eneseväljendusoskust. Saame selgeks teatriga seotud lihtsamad mõisted. Teeme üheskoos vahva nukuetenduse ja igaüks meisterdab oma fantaasia järgi pulganuku.
Tund sobib ka erivajadustega õpilastele. -
MUNAST MUUSEUM (KOOSTÖÖS TALLINNA RAEAPTEEGIGA)
Muuseumitunnis räägime kogumisest ja ühe muuseumi sünnist ning äratame lastes huvi ajaloo vastu. Kogumiskirest sai kunagi alguse ka Eesti Ajaloomuuseum, mille vanimad eksponaadid on pärit raeapteeker Burchart VIII kollektsioonist. Muuseumitund viib rännakule Suurgildi hoonest Raeapteeki. -
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Mängulises Laste Vabariigis toimuv haridusprogramm ärgitab lapsi arutlema riigijuhtimise teemadel. Saame teada, kuidas juhitakse Laste Vabariiki ning kes seal elavad. Miks on riigis eri ameteid vaja ja millega võiks tegeleda president? Haridusprogrammi lõpus saavad lapsed ka ise Laste Vabariigile presidenti valida ning mängides aega veeta. -
KUIDAS KAUPMEHED PAPAGOID LASKSID?
Väikestele huvilistele mõeldud tund pakub suurepärast võimalust esimeseks muuseumikülastuseks. Tutvutakse Tallinna ühe uhkeima keskaegse hoonega ning selles tegutsenud kaupmeeste eluga. Kaasavate tegevuste ja mõnusate mängude abil läbivad lapsed keskaegsete pidude aastaringi, õpivad tundma tollaseid traditsioone ja võrdlema neid tänapäevastega. Kaetakse keskaegsete hõrgutistega pidulaud ning proovitakse järele ka papagoi laskmine. -
FILMITÄHED EESTI LOODUSEST
Haridusprogramm pakub unikaalse võimaluse looduse ja loomade tundmaõppimiseks filmikunsti kaudu. Üles astuvad filmitähed Eesti loodusest – kajakas, hunt ja vesiämblik. Vaatame neist filmiklippe, uurime nende eluviise ja -paiku ning proovime nad filmi sisse panna. Tunni lõpuks saavad kõik omatehtud loodusfilmiga koju minna. -
IGAL PILLIL OMA LUGU
Muuseumitund on mõeldud rahvapillidega tutvumiseks. Õpilased saavad käes hoida erinevaid pille ning proovida mõnega ka ise häält teha. Tunni käigus selgub, millistest materjalidest on pille valmistatud, millal ja miks neid kasutati. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE PROGRAMM
Arutame, miks eesti rahvas kadripäeva tähistab ja milline roll on sel päeval muusikal. Milliseid laule lauldakse ja pille mängitakse? Lavastame kadrirituaali, laulame kadrilaulu ja tantsime kadritantsu. Meisterdame endale kadrihelmed. Programm on hooajaline ja toimub novembris. -
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE PROGRAMM
Õpime tundma mardipäeva kombestikku. Saame teada, kuidas on sarnased ning mille poolest erinevad mardipäeva tähistamine ja teater. Tund on seotud eesti keele, kunstiõpetuse ja muusika ainekavaga ning õppekava läbiva teemaga „kultuuriline identiteet“. Programm on hooajaline ja toimub novembris. -
LIUGU-LAUGU. HOOAJALINE PROGRAMM
Tutvume vastlakommetega muusika ja rahvapillide kaudu. Õpime vastlalaulu ja saame teada, miks kõiki pille ei tohtinud vanasti vastla ajal mängida. Teeme läbi vastlarituaali ja meisterdame vastlavurri. Programm on hooajaline ja toimub veebruaris-märtsis. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE PROGRAMM
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime meie riigi sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame Eestile õnnitluskaardi. Programm on hooajaline ja toimub veebruaris. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE HARIDUSPROGRAMM
Jõuluprogramm muuseumi püsinäitusel tutvustab keskaja jõulutraditsioone ja võrdleb neid tänapäevastega. Õpilane saab teada, kust on tulnud jõuluvana, jõulukuuse ning piparkookide traditsioon ning kuidas peeti jõulujootusid keskaegses Suurgildis. Igaüks veeretab vürtsidest valmis maitsva jõulukäki. -
FILMI SISSE MINEK
Lastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Tunnis meisterdatakse ka vanaaegne pildiliigutaja – taumatroop. -
PÄKAPIKUTUND. HOOAJALINE PROGRAMM
Tutvume jõulukombestikuga ja mõtiskleme jõulude tähenduse üle. Päkapikutunnis õpime asju, mida päkapikud peavad oskama – meisterdamist, mõistatamist, sussi sisse kommide panekut ja muud vajalikku. Arutleme, kas hea tuleb olla ainult päkapikkude pärast ning mis tähendus on jõulukinkidel. Tunnis arendatakse erinevaid oskusi, nagu rühmitamine, sihipäraselt tegutsemine, eneseväljendus jm. Programm on hooajaline ja toimub detsembris. -
LAVASTUSE SÜND
Muuseumitunnis saame teada, keda ja mida on vaja, et sünniks lavastus. Kes peale näitlejate veel teatris töötavad? Räägime erinevatest teatriametitest ja sellest, kuidas jagatakse teatrirolle. Teeme lugemisproovi ja etendame lühilavastuse. -
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Mängulises „Laste Vabariigis“ toimuv haridusprogramm ärgitab lapsi arutlema riigijuhtimise teemadel. Miks on mõnel riigil president ja teisel kuningas? Miks on riigil taolisi ameteid vaja ja millega võiks tegeleda Laste Vabariigi president? -
MINA JA MINU UNISTUSTE RIIK
Mängulises „Laste Vabariigis“ toimuv haridusprogramm tutvustab riike. Mis on riik ja miks on riike üldse vaja? Milliseid riike on maailmas olemas, milline riik on Eesti ja millised meie naaberriigid? Kui lapsed saaksid ise luua oma unistuste riigi, siis milline see oleks? -
LIPP JA VAPP
Mida tähendab riigi sümboolika ja mis on rahvussümbolid? Kas igal riigil on oma sümbolid ja kas igal rahval on oma riik? Miks on Eesti lipp just sinimustvalge ja milline on selle lipu sünnilugu? Milliseid lippe on Eestis veel lehvinud ja milliseid vappe kasutatud? Miks on Eesti vapil just kolm lõvi? Missugused on populaarseimad vapiloomad? -
LAPSE ELU LÄBI 100 AASTA
Mida sõid ja kuidas käisid lapsed riides 80 aastat tagasi? Mis mänge mängisid lapsed 30 aastat tagasi? Milline oli lapsepõlv vastloodud Eesti Vabariigis ja milline nüüd, aastal 2023? Uurime üheskoos järele, kuidas on muutunud laste elu ühes meie riigi looga. Haridusprogramm lõpeb Laste Vabariigis, kus saab lihtsalt liugu lasta. -
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas haridusprogrammis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Lapsed saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Programmi lõpus liigutakse illusioonide ruumi, kus lastel on võimalus proovida erinevaid masinaid, millega saadi pilt liikuma kaamera-eelsetel aegadel. -
FILMITÄHED EESTI LOODUSEST
Haridusprogramm pakub unikaalse võimaluse looduse ja loomade tundmaõppimiseks filmikunsti kaudu. Üles astuvad filmitähed Eesti loodusest – kajakas, hunt ja vesiämblik. Vaatame neist filmiklippe, uurime nende eluviise ja -paiku ning proovime nad filmi sisse panna. Tunni lõpuks saavad kõik omatehtud loodusfilmiga koju minna. -
MUNAST MUUSEUM (KOOSTÖÖS TALLINNA RAEAPTEEGIGA)
Muuseumitunnis räägime kogumisest ja ühe muuseumi sünnist ning äratame lastes huvi ajaloo vastu. Kogumiskirest sai kunagi alguse ka Eesti Ajaloomuuseum, mille vanimad eksponaadid on pärit raeapteeker Burchart VIII kollektsioonist. Muuseumitund viib rännakule Suurgildi hoonest Raeapteeki. -
IGAL PILLIL OMA LUGU
Saame tuttavaks rahvapillidega. Millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulame nende kõla ja proovime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada.
Tund sobib ka keelekümblusklassidele ja erivajadustega õpilastele. -
LIUGU-LAUGU. HOOAJALINE PROGRAMM
Tutvume vastlakommetega muusika ja rahvapillide kaudu. Õpime vastlalaulu ja saame teada, miks kõiki pille ei tohtinud vanasti vastla ajal mängida. Teeme läbi vastlarituaali ja meisterdame vastlavurri. Programm on hooajaline ja toimub veebruaris-märtsis. -
VÄLJAKAEVAMISED SUURGILDIS. HOOAJALINE PROGRAMM
Suurgildi hoovi arheoloogilistel väljakaevamistel õpime selgeks, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Uurime, mida üldse maa seest leida võib. Programm on hooajaline ja toimub mais, juunis, augustis, septembris. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE PROGRAMM
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime tema sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame. -
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE PROGRAMM
Õpime tundma mardipäeva kombestikku. Saame teada, kuidas on sarnased ning mille poolest erinevad mardipäeva tähistamine ja teater. Tund on seotud eesti keele, kunstiõpetuse ja muusika ainekavaga ning õppekava läbiva teemaga „kultuuriline identiteet“. Programm on hooajaline ja toimub novembris. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE PROGRAMM
Arutame, miks eesti rahvas kadripäeva tähistab ja milline roll on selles muusikal? Milliseid laule lauldi ja pille mängiti? Lavastame kadrirituaali, laulame kadrilaulu ja tantsime kadritantsu. Meisterdame endale kadrihelmed. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE HARIDUSPROGRAMM
Jõuluprogrammis saavad lapsed kuulda ja näha, kuidas tähistasid rikkad Suurgildi kaupmehed jõule - keskaegse Tallinna kõige suuremaid ja uhkemaid pühi. Uurime, mida jõulupidustustel söödi ja joodi ning kuidas meelt lahutati. Koos katame uhke pidulaua, lapsed saavad lõhna järgi kalleid idamaiseid vürtse ära arvata. Arutleme selle üle, kuidas tänapäeva jõulud erinevad keskaegsetest. Tunni lõpus valmistame üheskoos keskaegset maiust – jõulukäkki ning iga laps saab omavalmistatud käkid koju kaasa. -
LAVASTUSE SÜND
Teeme tutvust kunagise näitlejate koduga ja avame dramatiseerimise mõistet ning tähendust. Arutame, kuidas sünnib lavastus ja mängime läbi protsessi lugemisproovist esietenduseni. -
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Sobib alates 6. klassist.
Haridusprogrammi käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed ning kuidas teha vahet mehe- ja naiseriietel. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. Muuseumitunni lõpus moodustavad õpilased erinevatest esemetest ajajoone. -
MIS ON AJALUGU?
Sobib 5. klassile ajaloo kui õppeaine sissejuhatamiseks.
Erinevate tegevuste kaudu õpivad lapsed mõistma ajaloo eripära ja muuseumi rolli mäluasutusena. Kuidas sünnib ajalugu ja mida jutustavad esemed meie ümber. Tutvutakse mitmesuguste ajalooallikatega, muuseumipedagoogi abiga uuritakse vanu esemeid ja nende säilitamist kogudes. Lapsed saavad võimaluse ise asuda muuseumitöötaja rolli, tõmmata kätte valged kindad ja uurida vanu esemeid ja fotosid. Programmi lõpetab põnev otsimismäng muuseumi ekspositsioonis. -
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas haridusprogrammis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Programmi lõpus liigutakse illusioonide ruumi, kus lastel on võimalus proovida erinevaid masinaid, millega saadi pilt liikuma kaamera-eelsetel aegadel. -
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Haridusprogramm juhib lapsed veidi enam kui tunniga kiirelt ja mänguliselt läbi Eesti riigi ja rahva loo! Üheskoos harutatakse lahti Eesti ajaloosündmuste umbsõlmed peatudes olulistel hetkedel, mis on Eesti rahvast mõjutanud 100-aastase ajaloo vältel. Näitusel „Minu vaba riik“ liikudes saavad lapsed panna ennast proovile ajajoone loomises, Iseseisvusmanifesti ette lugemises, taasisiseisvumisaegse hüüdlause koostamises ja lahendada erinevaid ülesandeid. -
KUIDAS PILDID LIIKUMA SAADI
Programmis räägime lähemalt filmikunsti ajaloost nii maailmas kui ka Eestis. Kes olid kõige esimesed filmitegijad? Kus näidati esimest korda kino? Millised olid kõige esimesed filmid? Muuseumitunnis vaatame vanu filmilõike ja tunni käigus teevad õpilased ise valmis päris oma tummfilmi. -
LIPP JA VAPP
Mida tähendab riigi sümboolika ja mis on rahvussümbolid? Kas igal riigil on oma sümbolid ja kas igal rahval on oma riik? Miks on Eesti lipp just sinimustvalge ja milline on selle lipu sünnilugu? Milliseid lippe on Eestis veel lehvinud ja milliseid vappe kasutatud? Miks on Eesti vapil just kolm lõvi? Missugused on populaarseimad vapiloomad? Kõik need küsimused leiavad vastused ühises arutelus ja mängulistes grupitöödes. Programmi lõpus valmib grupitööna klassi oma vapp. -
SUURGILDI SALARAJAD
Suurgildi salaradade mängulehe abil saavad lapsed teada nii mõndagi Suurgildi hoone ja keskaegsete kaupmeeste kohta. Suurgildis veetsid aega keskaegse Tallinna tähtsaimad kaupmehed – sõlmiti äritehinguid ja peeti linna uhkemaid pidusid. Mängu jooksul läbitakse just need paigad, mis majas keskajast tänapäevani säilinud. Uuritakse, kuidas tol ajal riides käidi, mida pidusöökidel söödi, kuidas Suurgildi peasaal soojaks sai ja miks on all keldris kaevud. Koos muuseumipedagoogiga avastatakse keskaegse hoone põnevad ja salajased kohad. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE PROGRAMM
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime tema sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame Eestile õnnitluskaardi. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE HARIDUSPROGRAMM
Jõuluprogrammis saavad lapsed kuulda ja näha, kuidas rikkad Suurgildi kaupmehed tähistasid jõule - keskaegse Tallinna suuremaid ja uhkemaid pühi. Uuritakse, mida jõulupidustustel söödi ja joodi ning kuidas meelt lahutati. Koos kaetakse uhke pidulaud, lapsed saavad nuusutada ja nuputada kalleid idamaiseid vürtse. Arutletakse selle üle, kuidas tänapäeva jõulud erinevad keskaegsetest. Tunni lõpus valmistatakse üheskoos keskaegset maiust – jõulukäkki ning iga laps saab omavalmistatud käkid koju kaasa viia. -
MIKS EESTI EI OLE KUNINGRIIK
Kas Eestis oli kuningaid? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Uurime arheoloogilisi leide, rahasid, ajalooallikaid ning arutleme kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal. Mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid? -
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas haridusprogrammis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Programmi lõpus liigutakse illusioonide ruumi, kus lastel on võimalus proovida erinevaid masinaid, millega saadi pilt liikuma kaamera-eelsetel aegadel. -
MERITSI RIKKAKS
Tunni eesmärk on tutvustada keskaegset kaubandust nii maal kui ka merel. Õpilane saab teada, kuidas toimis Hansa Liit, mis linnad sinna kuulusid ja milline tähtsus oli liidul keskaegses kaubanduses. Uurime, kust ja kuidas jõudis kaup Eesti aladele, vaatame, kuidas käis arveldamine keskaegsete maksevahenditega ning püüame selgust saada toonaste kaupade ja mõõtühikute süsteemis. Tund toimub kahes muuseumis: Paksu Margareeta ja Suurgildi hoone ekspositsioonis, lõunasöök restoranis III Draakon. -
LAVASTUSE SÜND
Teeme tutvust kunagise näitlejate koduga ja avame dramatiseerimise mõistet ning tähendust. Arutame, kuidas sünnib lavastus ja mängime läbi protsessi lugemisproovist esietenduseni. -
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Haridusprogramm juhib lapsed veidi enam kui tunniga kiirelt ja mänguliselt läbi Eesti riigi ja rahva loo! Üheskoos harutatakse lahti Eesti ajaloosündmuste umbsõlmed peatudes olulistel hetkedel, mis on Eesti rahvast mõjutanud 100-aastase ajaloo vältel. Näitusel „Minu vaba riik“ liikudes saavad lapsed panna ennast proovile ajajoone loomises, Iseseisvusmanifesti ette lugemises, taasisiseisvumisaegse hüüdlause koostamises ja lahendada erinevaid ülesandeid. -
KUIDAS PILDID LIIKUMA SAADI
Programmis räägime lähemalt filmikunsti ajaloost nii maailmas kui ka Eestis. Kes olid kõige esimesed filmitegijad? Kus näidati esimest korda kino? Millised olid kõige esimesed filmid? Muuseumitunnis vaatame vanu filmilõike ja tunni käigus teevad õpilased ise valmis päris oma tummfilmi. -
ESINEMISKUNSTI A JA O
Oskus veenvalt esineda ja/või oma ideid ja mõtteid tutvustada on tänapäeval hindamatu väärtusega. See on paljudele raske, ent õnneks õpitav ja treenitav oskus. Haridusprogramm tutvustabki esinemiskunsti põhitõdesid. -
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Haridusprogrammi käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed ning kuidas teha vahet mehe- ja naiseriietel. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. Muuseumitunni lõpus moodustavad õpilased erinevatest esemetest ajajoone. -
KESKAEGNE LINN – KAUPMEHED, KÕRTS JA KIRIK
Keskaegset kaubandust ja kirikuelu tutvustav haridusprogramm sisaldab muuseumitunde Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones ja Niguliste muuseumis ning toitlustust Tallinna Raekoja all asuvas kõrtsis III Draakon.
Soovitame 7. klassile. -
KURAATORITUURID MAARJAMÄE LOSSIS
Maarjamäe lossi püsinäitusel "Minu vaba riik" läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti riigi loos. -
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmitegemise protsessi. Haridusprogrammis saab osa filmi kõige põnevamatest, aga ka keerukamatest ülesannetest. Õpilased saavad proovida näiteks valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit. Programmi lõpus jõuame maagiliste illusioonide ruumi, kus üleelusuurused masinad rassivad kõik ühise eesmärgi nimel – et pilt lõpuks ometi liikuma saaks. -
ESINEMISKUNSTI A JA O
Oskus veenvalt esineda ja/või oma ideid ja mõtteid tutvustada on tänapäeval hindamatu väärtusega. See on paljudele raske, ent õnneks õpitav ja treenitav oskus. Haridusprogramm tutvustabki esinemiskunsti põhitõdesid. -
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Haridusprogrammi käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed ning kuidas teha vahet mehe- ja naiseriietel. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. Muuseumitunni lõpus moodustavad õpilased erinevatest esemetest ajajoone. -
KURAATORITUURID SUURGILDI HOONES
Eesti Ajaloomuuseumi teadurite poolt läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti ajaloos.
Suurgildi hoones on võimalik tellida järgmisi kuraatorituure: -
KURAATORITUURID SÄREVI TEATRITOAS
Tammsaare teatrilaval
Kõneleb kuraator Simmo Priks
Kas kõige tuntuma Eesti kirjaniku teoste põhjal on loodud ka kõige paremaid lavastusi? Tutvume Tammsaare esimese dramatiseerija Andres Särevi koduga, Särevi Teatritoaga. Juttu tuleb Tammsaare suurteose “Tõde ja õigus” esimestest lavastustest, aga ka hilisematest dramatiseeringutest. -
TEATRIVILLAK
Saame teadmisi Eesti teatriloo kohta - kes kirjutas esimese eestikeelse näidendi? Kus asub Eesti kõige vanem teatrihoone? Kes oli Voldemar Panso? Kas Eestis on olemas näitlejate dünastiaid? Paneme villakumängus proovile vanad ja uuemad teatriteadmised. -
Filmi sisse minek
Programm „Filmi sisse minek“ (Filmimuuseumis) avab võimaluse näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Programmi käigus õpitakse erinevat filmiga seonduvat sõnavara läbi mänguliste tegevuste. -
Filmikohvri programm „Kevade“ filmi põhjal
Õpilased vaatavad kõigepealt filmi „Kevade“ (eestikeelsete subtiitritega, Filmimuuseumis) ning seejärel on filmi põhjal töölehe täimine muuseumi püsinäitusel.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks. -
Lapse elu läbi 100 aasta
Programmis „Lapse elu läbi 100 aasta“ (Maarjamäe lossis) leiavad õpilased vastused küsimustele, mida sõid ja kuidas käisid lapsed riides 80 aastat tagasi? Mis mänge mängisid lapsed 30 aastat tagasi? Milline oli lapsepõlv vastloodud Eesti Vabariigis ja milline nüüd, aastal 2023? Uurime üheskoos järele, kuidas on muutunud laste elu ühes meie riigi looga. -
Ekskursioon „Minu vaba riik“
Tegemist on mängulise ekskursiooniga Maarjamäe lossi püsinäitusel, kus oluline on sõnavara uuendamine ja kinnitamine läbi Eesti ajaloo tähtsündmuste. -
FILMI SISSE MINEK
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobivad vanusegruppidele: lasteaed, põhikool I - III aste, gümnaasium. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE HARIDUSPROGRAMM
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobivad vanusegruppidele: põhikooli I ja II aste, lasteaed
Hooajaline programm. -
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE PROGRAMM
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobivad vanusegruppidele: lasteaed ja põhikool I aste
Hooajaline programm. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE PROGRAMM
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobivad vanusegruppidele: põhikooli I aste, lasteaed
Hooajaline programm. -
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobivad vanusegruppidele: põhikooli I aste, lasteaed -
MINA JA MINU UNISTUSTE RIIK
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobiv vanusegrupile: põhikooli I aste -
LAPSE ELU LÄBI 100 AASTA
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobiv vanusegrupile: põhikooli I aste -
NUKUMÄNG
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobiv vanusegrupile: lasteaed -
KUIDAS KAUPMEHED PAPAGOID LASKSID?
Tund sobib erivajadustega õpilastele.
Sobiv vanusegrupile: 5 - 7 aastastele lastele -
Pöörased pillid
Muuseumitund "Pöörased pillid" sobib alates lasteaia vanemast rühmast kuni põhikooli 2. astmeleTunnis tutvume vahvate pillidega, mis on läbi aegade leiutatud. Juba meie esi-isad olid tublid pilliehitajad. Uurime, milliseid materjale nad kasutasid. Saame teada, mis pillid on šedifon, varioola, jauram ja moldpill ning miks on viiuli küljes toru? Kas mõni pill tehti ainult nalja pärast?
-
PÖÖRASED PILLID
Muuseumitund "Pöörased pillid" sobib alates lasteaia vanemast rühmast kuni põhikooli 2. astmeleTunnis tutvume vahvate pillidega, mis on läbi aegade leiutatud. Juba meie esi-isad olid tublid pilliehitajad. Uurime, milliseid materjale nad kasutasid. Saame teada, mis pillid on šedifon, varioola, jauram ja moldpill ning miks on viiuli küljes toru? Kas mõni pill tehti ainult nalja pärast?
-
PÖÖRASED PILLID
Muuseumitund "Pöörased pillid" sobib alates lasteaia vanemast rühmast kuni põhikooli 2. astmeleTunnis tutvume vahvate pillidega, mis on läbi aegade leiutatud. Juba meie esi-isad olid tublid pilliehitajad. Uurime, milliseid materjale nad kasutasid. Saame teada, mis pillid on šedifon, varioola, jauram ja moldpill ning miks on viiuli küljes toru? Kas mõni pill tehti ainult nalja pärast?
-
MUUSIKAT PÖÖRANUD HELILOOJAD
Teatri- ja Muusikamuuseumi kutsub 9. klassi õpilasi osalema uues põnevas programmis Muusikat pööranud heliloojad.
Tunni kirjeldus: Räägime lähemalt eesti heliloojatest, kelle looming on toonud meie muusikasse täiesti uued suunad.
Novaatoriteks meie heliloomingus olid esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias, regilaulu tutvustaja Veljo Tormis, tintinnabuli stiili looja Arvo Pärt, eestikeelse rokkmuusika eestvedaja Rein Rannap, vabaduse laulik Alo Mattiisen.
-
MUUSIKAT PÖÖRANUD HELILOOJAD
Teatri- ja Muusikamuuseumi kutsub gümnaasiumiõpilasi osalema uues põnevas programmis Muusikat pööranud heliloojad.
Tunni kirjeldus: Räägime lähemalt eesti heliloojatest, kelle looming on toonud meie muusikasse täiesti uued suunad.
Novaatoriteks meie heliloomingus olid esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias, regilaulu tutvustaja Veljo Tormis, tintinnabuli stiili looja Arvo Pärt, eestikeelse rokkmuusika eestvedaja Rein Rannap, vabaduse laulik Alo Mattiisen.
-
HAKKAME TEATRIKUNSTNIKEKS
Uurime lastega, kui mitmekülgne on teatrikunstniku töö. Tutvume läbi mängu näitusel olevate kostüümidega, lava makettidega, teatrinukkudega ja paljude muude asjadega. Meisterdame pabernukule teatrikostüümi. -
HAKKAME TEATRIKUNSTNIKEKS
Uurime lastega, kui mitmekülgne on teatrikunstniku töö. Tutvume läbi mängu näitusel olevate kostüümidega, lava makettidega, teatrinukkudega ja paljude muude asjadega. Meisterdame pabernukule teatrikostüümi. -
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Tunnis harutame üheskoos lahti Eesti ajaloo sündmuste umbsõlmed. Peatutakse sündmustel, mis on Eesti rahvast mõjutanud meie 100 aastase omariikluse ajaloo vältel. Läbi näituse „Minu vaba riik“ kulgedes saavad õpilased ennast proovile panna mitmesugustes haaravates ülesannetes, mis põhinevad aktiivõppemeetoditel. Tund aitab luua seoseid ja lineaarset ajalootunnetust. -
MIKS EESTI EI OLE KUNINGRIIK
Kas Eestis oli kuningaid? Küsimusi on rohkem kui vastuseid. Uurime arheoloogilisi leide, rahasid, ajalooallikaid ning arutleme kuidas toimis Eesti aladel ühiskond muinasaja lõpusajanditest kuni Jüriöö ülestõusuni keskajal. Mis siin läks teisiti või sarnaselt võrreldes naabermaadega, kus olid juba oma kuning- või vürstiriigid? -
Oma või võõras Mitmerahvuseline Eesti
Tunnis otsime vastust küsimusele, kuidas demokraatlikult juhtida mitmerahvuselist riiki. Vaatame lähemalt rahvusküsimuse lahendamist ja koos sellega üles kerkinud dilemmasid 19. sajandi teises ja 20. sajandi esimeses pooles ning tutvume erinevate rahvuste huvide ja ideoloogiate seisukohtadega. Ühtlasi õpime, kuidas Eesti Vabariik sõdadevahelisel perioodil rahvusküsimuse eesrindlikult lahendas. Tunni jooksul saavad õpilased palju arutleda, reflekteerida ja luua seoseid tänapäevaga. See muuseumitund sobib ideaalselt täiendama ka ühiskonnaõpetuse tundi. -
Oma või võõras? Mitmerahvuseline Eesti
Tunnis otsime vastust küsimusele, kuidas demokraatlikult juhtida mitmerahvuselist riiki. Vaatame lähemalt rahvusküsimuse lahendamist ja koos sellega üles kerkinud dilemmasid 19. sajandi teises ja 20. sajandi esimeses pooles ning tutvume erinevate rahvuste huvide ja ideoloogiate seisukohtadega. Ühtlasi õpime, kuidas Eesti Vabariik sõdadevahelisel perioodil rahvusküsimuse eesrindlikult lahendas. Tunni jooksul saavad õpilased palju arutleda, reflekteerida ja luua seoseid tänapäevaga. See muuseumitund sobib ideaalselt täiendama ka ühiskonnaõpetuse tundi.