Muuseumitunnid
- Õpetajale
- Lasteaiale
- Põhikooli I astmele
- Põhikooli II astmele
- Põhikooli III astmele
- Gümnaasiumile
- Täiskasvanule
- Eesti keele õpe
- Erivajadustega õpilastele
-
Liitu hariduskeskuse uudiskirjaga
Ole kursis muuseumi haridusega
-
EESTI AJALOOMUUSEUMI HARIDUSVALDKONNA INFOTRÜKIS 2025/2026
Hea huviline!
Käesolev trükis annab ülevaate Eesti Ajaloomuuseumi haridus programmide valikust lasteaialastele, põhikooli ja gümnaasiumi noortele. Muuseumitundide teemad ulatuvad keskaja eluolust 20. sajandi Eesti ajaloo ning teatri-, filmi- ja muusikalooni. Eesti Ajaloomuuseumi haridusprogrammid on mängulised, õpetlikud, vaheldusrikkad, metoodilised ning haakuvad riikliku õppekavaga. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE tund (veebruar)
Soovitame 4. klassile.
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime meie riigi sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame Eestile õnnitluskaardi.
-
LIUGU-LAUGU. HOOAJALINE tund
Hooaeg veebruar-märts. Tutvume vastlakommetega muusika ja rahvapillide kaudu. Õpime vastlalaulu ja saame teada, miks liugu lastakse ja miks kõiki pille ei tohtinud vanasti vastla ajal mängida. Meisterdame vastlavurri. -
IGAL PILLIL OMA LUGU
Alates aprill 2026 toimub tund Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Saame tuttavaks rahvapillidega. Millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulame nende kõla ja proovime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada.
-
FILMI SISSE MINEK
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Tunnis saab meisterdada ja green-screenis filmiklippe teha. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
TÕDE VÕI MEELELAHUTUS? AJALUGU FILMIS.
Muuseumitunnis uurime filmi kui ajalooallikat. Filmikunst on tänapäeval üks olulisemaid meediume ja seda saab kasutada mõjuva vahendina ajaloosündmuste tõlgendamisel. Muuseumis teeme tutvust näidetega Eesti filmiklassikast, õpime filme uutmoodi vaatama ning piilume selle salapärase maailma telgitagustesse. Ja püüame eristada tõde meelelahutusest. -
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Mängulises Laste Vabariigis toimuv muuseumitund ärgitab lapsi arutlema riigijuhtimise teemadel. Koos uuritakse, kuidas juhitakse Laste Vabariiki, kes seal elavad, miks on riigis eri ameteid vaja ning millega võiks tegeleda president? Muuseumitunni lõpus saavad lapsed ka ise Laste Vabariigile presidenti valida ning mängides aega veeta. -
NUKUMÄNG
Tund tutvustab teatrimaailma ning arendab esinemisjulgust ja eneseväljendusoskust. Saame selgeks teatriga seotud lihtsamad mõisted. Teeme üheskoos vahva nukuetenduse ja igaüks meisterdab oma fantaasia järgi näpunuku. Sobib hästi esimeseks muuseumikülastuseks. -
MUNAST MUUSEUM (KOOSTÖÖS TALLINNA RAEAPTEEGIGA)
Muuseumitunnis räägime kogumisest ja ühe muuseumi sünnist ning äratame lastes huvi ajaloo vastu. Kogumiskirest sai kunagi alguse ka Eesti Ajaloomuuseum, mille vanimad eksponaadid on pärit raeapteeker Burchart VIII kollektsioonist. Muuseumitund viib rännakule Suurgildi hoonest Raeapteeki. -
KUIDAS KAUPMEHED PAPAGOID LASKSID?
Väikestele huvilistele mõeldud tund pakub suurepärast võimalust esimeseks muuseumikülastuseks. Tutvutakse Tallinna ühe uhkeima keskaegse hoonega ning selles tegutsenud kaupmeeste eluga. Kaasavate tegevuste ja mõnusate mängude abil läbivad lapsed keskaegsete pidude aastaringi, õpivad tundma tollaseid traditsioone ja võrdlema neid tänapäevastega. Kaetakse keskaegsete hõrgutistega pidulaud ning proovitakse järele ka papagoi laskmine. -
FILMITÄHED EESTI LOODUSEST
Koos animafilmi tegemisega!
Muuseumitund pakub unikaalse võimaluse looduse ja loomade tundmaõppimiseks filmikunsti kaudu. Üles astuvad filmitähed Eesti loodusest – kajakas, hunt ja vesiämblik. Vaatame neist filmiklippe, uurime nende eluviise ja -paiku ning proovime nad filmi sisse panna. Tunni lõpuks saavad kõik omatehtud loodusfilmiga koju minna. -
LIUGU-LAUGU. HOOAJALINE tund
Hooaeg veebruar-märts. Tutvume vastlakommetega muusika ja rahvapillide kaudu. Õpime vastlalaulu ja saame teada, miks liugu lastakse ja miks kõiki pille ei tohtinud vanasti vastla ajal mängida. Meisterdame vastlavurri. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE tund (veebruar)
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime meie riigi sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame Eestile õnnitluskaardi. -
LAVASTUSE SÜND
Alates aprill 2026 toimub tund Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Muuseumitunnis saame teada, keda ja mida on vaja, et sünniks lavastus. Kes peale näitlejate veel teatris töötavad? Räägime erinevatest teatriametitest ja sellest, kuidas jagatakse teatrirolle. Teeme lugemisproovi ja etendame lühilavastuse.
-
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Mängulises Laste Vabariigis toimuv muuseumitund ärgitab lapsi arutlema riigijuhtimise teemadel. Koos uuritakse, kuidas juhitakse Laste Vabariiki, kes seal elavad, miks on riigis eri ameteid vaja ning millega võiks tegeleda president? Muuseumitunni lõpus saavad lapsed ka ise Laste Vabariigile presidenti valida ning mängides aega veeta. -
MINA JA MINU UNISTUSTE RIIK
Milline oleks üks laste endi loodud riik? Muuseumitunnis uuritakse mängu kaudu, milline riigikord on vabariik, kuningriik või diktatuur. Õpitakse paremini tundma demokraatliku riigi toimimist ja saadakse algteadmisi geograafiast. Tunni lõpus on võimalik jääda veel veidikeseks Laste Vabariiki mängima. -
LIPP JA VAPP
Mida tähendab riigi sümboolika, mis on meie rahvussümbolid ja kuidas tekib rahvustunne? Millal tekkisid lipud ja vapid ning milliste ajaloosündmustega neid seostada? Miks on Eesti lipp just sinimustvalge ja Eesti vapil kolm lõvi? Arutelude ja mängude kaudu õppides ning museaale uudistades saab vastused nendele küsimustele. Tunni lõpus meisterdavad õpilased oma klassi vapi. -
LAPSE ELU LÄBI 100 AASTA
Ajalugu algab igaühe kodust, elulugu lapsepõlvest. Muuseumitunni käigus uurime, kuidas on Eestis elatud ning milliseid mänge on lapsed mänginud viimase 100 aasta jooksul. Tund sobib näituse „Minu vaba riik” esmakülastuseks ning aitab luua arusaamist aja kulgemisest. Muu hulgas õpitakse vanu toredaid mänge. -
FILMI SISSE MINEK
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Tunnis saab meisterdada ja green-screenis filmiklippe teha. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
FILMITÄHED EESTI LOODUSEST
koos animafilmi tegemisega!
Muuseumitund pakub unikaalse võimaluse looduse ja loomade tundmaõppimiseks filmikunsti kaudu. Üles astuvad filmitähed Eesti loodusest – kajakas, hunt ja vesiämblik. Vaatame neist filmiklippe, uurime nende eluviise ja -paiku ning proovime nad filmi sisse panna. Tunni lõpuks saavad kõik omatehtud loodusfilmiga koju minna. -
MUNAST MUUSEUM (KOOSTÖÖS TALLINNA RAEAPTEEGIGA)
Muuseumitunnis räägime kogumisest ja ühe muuseumi sünnist ning äratame lastes huvi ajaloo vastu. Kogumiskirest sai kunagi alguse ka Eesti Ajaloomuuseum, mille vanimad eksponaadid on pärit raeapteeker Burchart VIII kollektsioonist. Muuseumitund viib rännakule Suurgildi hoonest Raeapteeki. -
IGAL PILLIL OMA LUGU
Alates aprill 2026 toimub tund Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Saame tuttavaks rahvapillidega. Millal ja miks neid mängiti? Millest on pille valmistatud? Kuulame nende kõla ja proovime mõnest pillist ka ise hääle kätte saada.
-
ENSV, MIS SEE VEEL 0LI?
Tund kõneleb Nõukogude Liidu toimimise mehhanismidest Eesti ajaloo näidetel. Õpilane saab ülesandeid lahendades teada, millal ja miks loodi Nõukogude Liit, mis riigid sinna kuulusid, mis riigid olid Nõukogude Liidu mõjualas ning millised põhjused viisid Nõukogude Liidu lagunemiseni. -
VÄLJAKAEVAMISED SUURGILDIS. HOOAJALINE tund
Hooaeg: mai, juuni, august, septembe. Suurgildi hoovi arheoloogilistel väljakaevamistel õpime selgeks, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Uurime, mida üldse maa seest leida võib. -
MU ISAMAA…! HOOAJALINE tund (veebruar)
Eesti Vabariigi sünnipäeva eel kuulame, vaatame ja räägime meie riigi sümbolitest. Arutleme hümni ja lipu tähtsuse ning laulupidude tähenduse üle. Saame teada, miks eestlasi peetakse laulurahvaks ja kes on Laulutaat. Meisterdame Eestile õnnitluskaardi. -
VÄLJAKAEVAMISED SUURGILDIS. HOOAJALINE tund
Hooaeg: mai, juuni, august, september. Suurgildi hoovi arheoloogilistel väljakaevamistel õpime selgeks, mis on arheoloogia ja kes on arheoloog. Uurime, mida üldse maa seest leida võib.
-
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE tund (november)
Õpime tundma mardipäeva kombestikku. Saame teada, kuidas on sarnased ning mille poolest erinevad mardipäeva tähistamine ja teater. Tund on seotud eesti keele, kunstiõpetuse ja muusika ainekavaga ning õppekava läbiva teemaga „kultuuriline identiteet“. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE tund (november)
Arutame, miks eesti rahvas kadripäeva tähistab ja milline roll on sel päeval muusikal. Milliseid laule lauldakse ja pille mängitakse? Etendame kadrirituaali, laulame kadrilaulu ja tantsime kadritantsu. Meisterdame. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE tund (detsember)
Jõulutund muuseumi püsinäitusel tutvustab keskaja jõulutraditsioone ja võrdleb neid tänapäevastega. Õpilane saab teada, kust on tulnud jõuluvana, jõulukuuse ning piparkookide traditsioon ning kuidas peeti jõulujootusid keskaegses Suurgildis. Igaüks veeretab vürtsidest valmis maitsva jõulukäki. -
LAVASTUSE SÜND
Alates aprill 2026 toimub tund Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Muuseumitunnis saame teada, keda ja mida on vaja, et sünniks lavastus. Kes peale näitlejate veel teatris töötavad? Räägime erinevatest teatriametitest ja sellest, kuidas jagatakse teatrirolle. Teeme lugemisproovi ja etendame lühilavastuse.
-
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Muuseumitunni käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. -
MIS ON AJALUGU?
Soovitame 5. klassile ajaloo õppeaine sissejuhatamiseks.
Erinevate tegevuste kaudu õpivad lapsed mõistma ajaloo eripära ja muuseumi rolli mäluasutusena. Tutvutakse mitmesuguste ajalooallikatega ning uudistatakse vanu esemeid ja nende säilitamist kogudes. Õpilased saavad võimaluse ise asuda muuseumitöötaja rolli, tõmmata kätte valged kindad ja uurida vanu esemeid ja fotosid.
-
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas muuseumitunnis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Tunnis harutame üheskoos lahti Eesti ajaloo sündmuste umbsõlmed. Peatutakse sündmustel, mis on Eesti rahvast mõjutanud meie 100 aastase omariikluse ajaloo vältel. Läbi näituse „Minu vaba riik“ kulgedes saavad õpilased ennast proovile panna mitmesugustes haaravates ülesannetes, mis põhinevad aktiivõppemeetoditel. Tund aitab luua seoseid ja lineaarset ajalootunnetust. -
KUIDAS PILDID LIIKUMA SAADI
Programmis räägime lähemalt filmikunsti ajaloost nii maailmas kui ka Eestis. Kes olid kõige esimesed filmitegijad? Kus näidati esimest korda kino? Millised olid kõige esimesed filmid? Muuseumitunnis vaatame vanu filmilõike ja tunni käigus teevad õpilased ise valmis päris oma tummfilmi. -
LIPP JA VAPP
Mida tähendab riigi sümboolika, mis on meie rahvussümbolid ja kuidas tekib rahvustunne? Millal tekkisid lipud ja vapid ning milliste ajaloosündmustega neid seostada? Miks on Eesti lipp just sinimustvalge ja Eesti vapil kolm lõvi? Arutelude ja mängude kaudu õppides ning museaale uudistades saab vastused nendele küsimustele. Tunni lõpus meisterdavad õpilased oma klassi vapi. -
SUURGILDI SALARAJAD
Mängulehe abil liiguvad lapsed keskaegse hoone saalides ja keldrites ning õpivad tundma Suurgildi hoonet ja selle põnevat ajalugu. Tunnis seikleme kohtades, kuhu muidu külastaja ei satu. Muuseumiõpetaja juhendamisel uurime keskaja eluolu: kuidas tol ajal riides käidi, mida pidudel söödi, kuidas Suurgildi peasaal soojaks saadi ja miks on all keldris kaevud. -
KOOLIPÄEV PUUST JA PUNASEKS 2025-2026
Tallinna vanalinna kaheksa muuseumi ja keskuse ühine koostööprojekt „Puust ja punaseks” jätkub 2025/2026 õppeaastal!
4.–8. klassidele suunatud ettevõtmise eesmärk on ühe meeleoluka päeva jooksul pakkuda teadmisi teatri, kunsti ja muusika vallas või hoopis uurida lähemalt ajalugu, loodust, kirjandust ja disaini.
-
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE tund (detsember)
Jõulutund muuseumi püsinäitusel tutvustab keskaja jõulutraditsioone ja võrdleb neid tänapäevastega. Õpilane saab teada, kust on tulnud jõuluvana, jõulukuuse ning piparkookide traditsioon ning kuidas peeti jõulujootusid keskaegses Suurgildis. Igaüks veeretab vürtsidest valmis maitsva jõulukäki. -
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas muuseumitunnis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
LAVASTUSE SÜND
Alates aprill 2026 toimub tund Teatri- ja Muusikamuuseumis.
Muuseumitunnis saame teada, keda ja mida on vaja, et sünniks lavastus. Kes peale näitlejate veel teatris töötavad? Räägime erinevatest teatriametitest ja sellest, kuidas jagatakse teatrirolle. Teeme lugemisproovi ja etendame lühilavastuse.
-
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Tunnis harutame üheskoos lahti Eesti ajaloo sündmuste umbsõlmed. Peatutakse sündmustel, mis on Eesti rahvast mõjutanud meie 100 aastase omariikluse ajaloo vältel. Läbi näituse „Minu vaba riik“ kulgedes saavad õpilased ennast proovile panna mitmesugustes haaravates ülesannetes, mis põhinevad aktiivõppemeetoditel. Tund aitab luua seoseid ja lineaarset ajalootunnetust. -
KUIDAS PILDID LIIKUMA SAADI
Muuseumitunnis räägime lähemalt filmikunsti ajaloost nii maailmas kui ka Eestis. Kes olid kõige esimesed filmitegijad? Kus näidati esimest korda kino? Millised olid kõige esimesed filmid? Tunnis vaatame vanu filmilõike ja tunni käigus teevad õpilased ise valmis päris oma tummfilmi. -
ESINEMISKUNSTI A JA O
Oskus veenvalt esineda ning oma ideid ja mõtteid tutvustada on tänapäeval hindamatu väärtusega. See on õnneks õpitav ja treenitav oskus. Kaasav ja praktiline tund võimaldab õpilastel katsetada ja leida endale sobivaim esinemisviis. Tunnis kasutatakse spetsiaalselt salvestatud õppevideoid, mis aitavad praktiliste töötubade materjali lahti mõtestada. -
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Muuseumitunni käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. -
KESKAEGNE LINN – KAUPMEHED, KÕRTS JA KIRIK
Eritund
Õpilane saab teada, millal oli Eestis keskaeg ja milliste sündmustega seda piiritletakse, millised gildid ja tsunftid olid keskaegses Tallinnas, millised olid keskaegsed ametid ning kuidas toimis keskaegne linnaelu ja kaubandus. Tunnid toimuvad Suurgildi hoone püsiekspositsioonis ja Niguliste muuseumis ning sisaldavad lõunatamist Tallinna Raekoja keskaegses kõrtsis III Draakon.
-
KURAATORITUURID MAARJAMÄE LOSSIS ja Maarjamäe ajalookeskuses
Maarjamäe lossi püsinäitusel "Minu vaba riik" läbiviidavad Eesti Ajaloomuuseumi teadurite kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti riigi loos. Kuraatorituuri saab tellida Eesti taasiseseisvumise või 100 aasta taguse Eesti tööstuse teemadel.
-
FILMI SISSE MINEK
Filmimuuseumi püsinäitusel „Duubel ÜKS“ toimuvas muuseumitunnis avaneb ainulaadne võimalus näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Õpilased saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
ESINEMISKUNSTI A JA O
Oskus veenvalt esineda ning oma ideid ja mõtteid tutvustada on tänapäeval hindamatu väärtusega. See on õnneks õpitav ja treenitav oskus. Kaasav ja praktiline tund võimaldab õpilastel katsetada ja leida endale sobivaim esinemisviis. Tunnis kasutatakse spetsiaalselt salvestatud õppevideoid, mis aitavad praktiliste töötubade materjali lahti mõtestada.
-
VENEKIRVES JA PRONKSSPIRAAL
Muuseumitunni käigus õpitakse esiaega periodiseerima ja tundma toonast eluolu. Riietumismängu abil uuritakse, mida kandsid seljas muinasaegsed inimesed. Arutletakse, mida arheoloogilised leiud meile toonasest ajast kõnelevad ning mida võiks rääkida tänane prügi meie elust tulevastele põlvedele. -
KURAATORITUURID SUURGILDI HOONES
Eesti Ajaloomuuseumi teadurite poolt läbiviidavad kuraatorituurid on suurepärane võimalus gümnaasiumiõpilastel tutvuda süvitsi erinevate teemadega Eesti ajaloos. Tellida saab tuure keskaegse gildimaja ja pidustuste, raha ajaloo ning baltisakslaste ja esemete kogumise teemadel. -
KURAATORITUURID SÄREVI TEATRITOAS
Kuraatorituuril tutvume teatriinimeste Anna ja Andres Särevi koduga ja räägime Andres Särevi panusest Eesti teatriajalukku. Tuuril avanevad Särevite seosed tuntud Eesti kirjanikega, eelkõige A.H. Tammsaare, Oskar Lutsu ja Eduard Vildega. Põgusa ülevaate saab ka teiste samas majas elanud kultuuri- ja riigitegelaste elusaatustest.
-
Filmi sisse minek - õpilastele ja täiskasvanutele
Keeletasemele A2-B2
Muuseumitund „Filmi sisse minek“ (Filmimuuseumis) avab võimaluse näha oma silmaga filmimaailma telgitaguseid ja osaleda filmitegemise protsessis. Osalejad saavad proovida valgustaja, kostüümikunstniku, operaatori või hoopis režissööri ametit ja näha, kuidas sünnib filmimaagia. Tunni käigus õpitakse erinevat filmiga seonduvat sõnavara läbi mänguliste tegevuste.
-
Filmikohvri programm „Kevade“ filmi põhjal - õpilastele ja täiskasvanutele
Keeletasemele B1-C1
Osalejad vaatavad kõigepealt filmi „Kevade“ (eestikeelsete subtiitritega, Filmimuuseumis) ning seejärel on filmi põhjal töölehe täimine muuseumi püsinäitusel.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks.
-
Lapse elu läbi 100 aasta - õpilastele
Keeletasemele A1-B1
Tunnis „Lapse elu läbi 100 aasta“ (Maarjamäe lossis) leiavad õpilased vastused küsimustele, mida sõid ja kuidas käisid lapsed riides 80 aastat tagasi? Mis mänge mängisid lapsed 30 aastat tagasi? Milline oli lapsepõlv vastloodud Eesti Vabariigis ja milline nüüd, aastal 2025? Uurime üheskoos järele, kuidas on muutunud laste elu ühes meie riigi looga.
-
Minu vaba riik - õpilastele ja täiskasvanutele
Keeletasemele A2-B2
Tegemist on mängulise ekskursiooni elementidega LAK-õppe muuseumitunniga täiskasvanutele Maarjamäe lossi püsinäitusel, kus on oluline sõnavara uuendamine ja kinnistamine läbi Eesti ajaloo tähtsündmuste õppimise. Tunniks valmistudes saab kodulehelt alla laadida sõnavaralehe.
-
FILMI SISSE MINEK
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Tunnis saab meisterdada ja green-screenis filmiklippe teha. Hooajaliselt detsembris keskendub tund jõulutemaatikale ja -filmidele. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE tund (detsember)
Jõulutund muuseumi püsinäitusel tutvustab keskaja jõulutraditsioone ja võrdleb neid tänapäevastega. Õpilane saab teada, kust on tulnud jõuluvana, jõulukuuse ning piparkookide traditsioon ning kuidas peeti jõulujootusid keskaegses Suurgildis. Igaüks veeretab vürtsidest valmis maitsva jõulukäki. -
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE tund (november)
Õpime tundma mardipäeva kombestikku. Saame teada, kuidas on sarnased ning mille poolest erinevad mardipäeva tähistamine ja teater. Tund on seotud eesti keele, kunstiõpetuse ja muusika ainekavaga ning õppekava läbiva teemaga „kultuuriline identiteet“. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE tund (november)
Arutame, miks eesti rahvas kadripäeva tähistab ja milline roll on sel päeval muusikal. Milliseid laule lauldakse ja pille mängitakse? Etendame kadrirituaali, laulame kadrilaulu ja tantsime kadritantsu. Meisterdame. -
VALIME LASTE VABARIIGILE PRESIDENDI
Mängulises Laste Vabariigis toimuv muuseumitund ärgitab lapsi arutlema riigijuhtimise teemadel. Koos uuritakse, kuidas juhitakse Laste Vabariiki, kes seal elavad, miks on riigis eri ameteid vaja ning millega võiks tegeleda president? Muuseumitunni lõpus saavad lapsed ka ise Laste Vabariigile presidenti valida ning mängides aega veeta. -
MINA JA MINU UNISTUSTE RIIK
Milline oleks üks laste endi loodud riik? Muuseumitunnis uuritakse mängu kaudu, milline riigikord on vabariik, kuningriik või diktatuur. Õpitakse paremini tundma demokraatliku riigi toimimist ja saadakse algteadmisi geograafiast. Tunni lõpus on võimalik jääda veel veidikeseks Laste Vabariiki mängima. -
LAPSE ELU LÄBI 100 AASTA
Ajalugu algab igaühe kodust, elulugu lapsepõlvest. Muuseumitunni käigus uurime, kuidas on Eestis elatud ning milliseid mänge on lapsed mänginud viimase 100 aasta jooksul. Tund sobib näituse „Minu vaba riik” esmakülastuseks ning aitab luua arusaamist aja kulgemisest. Muu hulgas õpitakse vanu toredaid mänge. -
NUKUMÄNG
Tund tutvustab teatrimaailma ning arendab esinemisjulgust ja eneseväljendusoskust. Saame selgeks teatriga seotud lihtsamad mõisted. Teeme üheskoos vahva nukuetenduse ja igaüks meisterdab oma fantaasia järgi näpunuku. Sobib hästi esimeseks muuseumikülastuseks. -
KUIDAS KAUPMEHED PAPAGOID LASKSID?
Väikestele huvilistele mõeldud tund pakub suurepärast võimalust esimeseks muuseumikülastuseks. Tutvutakse Tallinna ühe uhkeima keskaegse hoonega ning selles tegutsenud kaupmeeste eluga. Kaasavate tegevuste ja mõnusate mängude abil läbivad lapsed keskaegsete pidude aastaringi, õpivad tundma tollaseid traditsioone ja võrdlema neid tänapäevastega. Kaetakse keskaegsete hõrgutistega pidulaud ning proovitakse järele ka papagoi laskmine. -
100 SÕLME EESTI AJALOOST
Tunnis harutame üheskoos lahti Eesti ajaloo sündmuste umbsõlmed. Peatutakse sündmustel, mis on Eesti rahvast mõjutanud meie 100 aastase omariikluse ajaloo vältel. Läbi näituse „Minu vaba riik“ kulgedes saavad õpilased ennast proovile panna mitmesugustes haaravates ülesannetes, mis põhinevad aktiivõppemeetoditel. Tund aitab luua seoseid ja lineaarset ajalootunnetust. -
KADRIPÄEVA KÕLA. HOOAJALINE tund (november)
Arutame, miks eesti rahvas kadripäeva tähistab ja milline roll on sel päeval muusikal. Milliseid laule lauldakse ja pille mängitakse? Etendame kadrirituaali, laulame kadrilaulu ja tantsime kadritantsu. Meisterdame. -
MARDIPÄEVA MASKERAAD. HOOAJALINE tund (november)
Õpime tundma mardipäeva kombestikku. Saame teada, kuidas on sarnased ning mille poolest erinevad mardipäeva tähistamine ja teater. Tund on seotud eesti keele, kunstiõpetuse ja muusika ainekavaga ning õppekava läbiva teemaga „kultuuriline identiteet“. -
Filmi sisse minek Jõulueri
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Hooajaliselt detsembris keskendub tavaline tund „Filmi sisse minek“ jõulutemaatikale ja -filmidele. Tund lõppeb lõbusa jõuluteemalise otsimismänguga muuseumi näitusel. -
JÕULUD SUURGILDIS. HOOAJALINE tund (detsember)
Jõulutund muuseumi püsinäitusel tutvustab keskaja jõulutraditsioone ja võrdleb neid tänapäevastega. Õpilane saab teada, kust on tulnud jõuluvana, jõulukuuse ning piparkookide traditsioon ning kuidas peeti jõulujootusid keskaegses Suurgildis. Igaüks veeretab vürtsidest valmis maitsva jõulukäki. -
Filmi sisse minek Jõulueri
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Hooajaliselt detsembris keskendub tavaline tund „Filmi sisse minek“ jõulutemaatikale ja -filmidele. Tund lõppeb lõbusa jõuluteemalise otsimismänguga muuseumi näitusel. -
Filmi sisse minek Jõulueri
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Hooajaliselt detsembris keskendub tavaline tund „Filmi sisse minek“ jõulutemaatikale ja -filmidele. Tund lõppeb lõbusa jõuluteemalise otsimismänguga muuseumi näitusel. -
PÄKAPIKUTUND. HOOAJALINE PROGRAMM
Tutvume jõulukombestikuga ja mõtiskleme jõulude tähenduse üle. Päkapikutunnis õpime asju, mida päkapikud peavad oskama – meisterdamist, mõistatamist, sussi sisse kommide panekut ja muud vajalikku. Arutleme, kas hea tuleb olla ainult päkapikkude pärast ning mis tähendus on jõulukinkidel. Tunnis arendatakse erinevaid oskusi, nagu rühmitamine, sihipäraselt tegutsemine, eneseväljendus jm. Programm on hooajaline ja toimub detsembris. -
Filmi sisse minek Jõulueri
Õpilastel on võimalus piiluda filmikunsti telgitagustesse: kuidas sünnib filmi idee, kuidas saab ideest film ja kuidas filmid lõpuks meie teleekraanile või kinno jõuavad. Rändame mängides ja eri rolle võttes läbi filmiajaloo ja filmitegemise protsessi. Hooajaliselt detsembris keskendub tavaline tund „Filmi sisse minek“ jõulutemaatikale ja -filmidele. Tund lõppeb lõbusa jõuluteemalise otsimismänguga muuseumi näitusel. -
PEOPAKETT "ENSV LUSTIPROGRAMM"
Lenda parima seltskonnaga mehitatud kosmoseraketis ajas tagasi ja veeda üks lõbus tunnike täiskasvanute lustiprogrammis, mis viib meid tagasi ENSV aegadesse. -
PEOPROGRAMM "KLAASIKE KLARETTI?!"
Paljud meist naudivad pidulike sündmuste puhul klaasikest head veini. Seda osati hinnata ka sajandeid tagasi. Nii on lugematuid uhkeid pidusid peetud ning omajagu veini joodud ka 1410. aastal valminud Suurgildi hoones. Just siin paiknesid ka Tallinna ühed vanimad veini- ja õllekeldrid.
Programm “Klaasike klaretti?!” viib meid ajas tagasi ning pakub mõnusat ajaveetmist keskaegses veinikeldris. Saame teada, millistest pokaalidest hinnalist veini joodi ning miks “valgendati” punast veini.
-
PEOPAKETT "FILMIMAAGIA"
Meeleolukal Filmimuuseumi külastusel saab:
• Panna ennast proovile filmimuusika ja filmistaaride äratundmises
• Võistelda Eesti filmide kultuslausete kokkupanemises
• Naerutada üksteist filmistseenide aliases
• Ja et kõik oleks protsessis selge, osaleme ka ise filmivõttel!- • Ja veel kõike muud toredat, mis jääb filmitegemise kaadri ette ja tahapoole!
-
Ekskursioon "Lugusid lossist"
Pooletunnise minituuri käigus saame teada kuidas Maarjamäele kerkis krahv Orlov-Davõdovi suvemõis, tutvume aadlipere lugude ning Marienbergi värvika minevikuga