KURAATORITUURID SUURGILDI HOONES

"Keskaegne gildimaja ja pidustused"

Suurgildi hoone oli keskajal gildi liikmete kooskäimise ja ühise ajaveetmise kohaks. Siin aeti äriasju ja pidutseti. Neli korda aastas toimusid suured pidustused, mida kutsuti jootudeks. Need kestsid nädala kuni kaks. Saame teada, mida gildivennad oma pidudel sõid ja jõid, kuidas tantsisid ja trallitasid, mismoodi märki lasksid, ratsutasid ja omavahel võistlesid. Rõõmsa keskaja lõppedes hääbus pikkamisi ka gildijootude tava.

"2000 aastat raha ajalugu Eestis"

Rahamärke on Eestis tuntud juba ligi 2000 aastat. Kui algul olid nendeks üksikud Rooma mündid, viikingiajal Araabia kalifaadi ja Lääne-Euroopa vermingud, siis Saksa, Taani ja hiljem Rootsi võõrvõim lõi meie linnades alates 13. sajandist päris oma raha. Ehtsast Eesti rahast võime kõneleda alles siis, kui toimima hakkas 1918. aastal loodud Eesti Vabariik.

"Baltisaksa maailmarändurid ja nende poolt kaasa toodud “imeasjad”

Eesti Ajaloomuuseumi võõretnograafia kollektsioonis on esemeid kogu maailmast – Aafrikast ja Austraaliast Alaska ja Gröönimaani. Suurema osa neist on kogunud 19. sajandi baltisaksa kunstnikud, teadlased, ametnikud ja misjonärid, aga ka niisama seiklejaist rännumehed. Muuseumis säilitatakse unikaalsete etnograafiliste esemete kõrval lihtsalt 19. sajandi põnevat „suveniirkaupa”, sest tänapäeval on omalaadne väärtus neilgi. Tihti lisab „imeasjadele“ väärtust ka nende huvitav saamislugu.

Hind osalejale 8€.

Lisainfo: tellimus@ajaloomuuseum.ee