Juurdepääsetavus

Teksti suurus
Reavahe kõrgus
Kontrastsus
Teised valikud

Teatri- ja Muusikamuuseumi lugu

Teatri- ja Muusikamuuseum asub Tallinna vanalinnas ajaloolise linnamüüriga seotud hoones ja on unikaalne nii oma kogude kui ka ajaloo poolest.  


Ametlikult sai muuseum alguse 22. märtsil 1924. aastal, mil registreeriti varalahkunud helilooja ja organisti pärandi säilitamiseks Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Esimeseks muuseumi asukohaks oli Kadrioru loss. Süda pärandi koondamise ja korrastamise kõrval hakati 1929. aastast koguma kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjale ning 1931. aastal nimetati asutus Muusikamuuseumi Ühinguks. 1933. aastal koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni, mille uksed avati pidulikult 1. märtsil 1934. aastal külastajatele.  

Teatriajalooliste materjalide kogumist alustati 20. sajandi alguses ja selle osas liigub ringi omalaadne legend. Nimelt külastanud 1908. aastal Estonia direktor Karl Jungholz näitlejat ja näitejuhti Heino Vaksi. Kaasas oli tal „Nora“ etenduse müürilehe sisse mässitud ese. Vesteldes viidanud Jungholz nagu muuseas lauale jäänud müürilehele ja ütelnud, et oleks viimane aeg hakata koguma taolisi materjali eesti teatri kohta.  Heino Vaksa kogu saigi teatrimuuseumi aluseks. Teatrimuuseumi Ühing asutati 1937. aastal eesmärgiga talletada teatriga seotud materjale süstemaatiliselt. Esialgu hoiti materjale Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali keldris. Eesti okupeerimise järel 1941. aastal liideti Muusika- ja Teatrimuuseumi ühingu kogud ning asutati Teatri- ja Muusikamuuseum. 2019. aastal liitus muuseum Eesti Ajaloomuuseumiga.  

Muuseumi sajanda sünnipäeva tähistamiseks avatakse 22. märtsil 2024 näitus „Pöörased lood teatrist ja muusikast“, kus vaatajateni tuuakse lugusid Eesti teatri- ja muusikategelaste eludest, mis on rõõmsad, kurvad ja kohati lausa uskumatud. Esmakordselt hõlmab näitus kogu muuseumimaja. Nii saavad külastajad näha ruume, kus on aastakümneid hoiustatud teatri-ja muusikakogusid ning mis on seetõttu olnud avalikkusele suletud. Sealhulgas avaneb külastajale täies ulatuses 14. sajandist pärit Assauwe torn, mis on osa ajaloolisest linnamüürist.  Muuseumi juurde kuulub ka hubane sisehoov ning Peeter Süda nimeline saal, kus toimuvad muusika- ning teatrisündmused. Näitusega kaasnevad põnevad publikuprogrammid, kontserdid ning ka sünnipäevapidu linnarahvale.

Pärast helilooja ja organist Peeter Süda surma aastal 1920 toodi vanavara ja pärimusmuusika koguja August Pulsti algatusel Peeter Süda helitööde ja noodikogu pärand Tallinna Eesti Muuseumi juurde Kadrioru lossis, kus see 1926. aastani Peeter Süda toa nime all asus.  

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai ametlikult alguse 1924. aastal, mil registreeriti Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing. Süda pärandi koondamise ja korrastamise kõrval hakati 1929. aastast koguma kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjale ning 1931. aastal nimetati asutus Muusikamuuseumi Ühinguks. 1933. aastal koliti lõplikult Tallinna Konservatooriumi Assauwe torni, mille uksed avati pidulikult 1. märtsil 1934. aastal külastajatele.  

Teatriajaloo talletamise lugu algab 1934. aastast, mil Albert Üksip, Leo Kalmet, Andres Särev, Eduard Reining ja Heino Vaks lõid Teatrimuuseumi Ühingu eesmärgiga koguda teatriga seotud materjale. Esialgu hoiti neid Toompeal asuva Aleksander Nevski katedraali keldris. Eesti okupeerimise järel 1941. aastal liideti Muusika- ja Teatrimuuseumi ühingu kogud ning asutati riikliku keskmuuseumina Teatri- ja Muusikamuuseum. 1982. aastal avati Tina tn 23, kus aastatel 1937–1980 elasid abikaasad Andres ja Anna Särev, uus filiaal: Andres Särevi Kortermuuseum.