Praeguse Eesti Ajaloomuuseumi kogud said alguse 1842. aastal, kui Carl Julius Albert Pauckeri (1798–1856; baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane, arheograaf ja genealoog) initsiatiivil asutas rühm Tallinna haritlasi Eestimaa Kirjanduse Ühingu (saksa k Estländische Literärische Gesellschaft).
1864. a asutas ühing Provintsiaalmuuseumi ja hoolitseti 1825. a rajatud Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu eest, mis 1923. a ühingu omandisse läks. Raamatukoguga liideti mitmete asutuste ja eraraamatukogusid. Kogud täienesid ka rohkete annetuste teel.
Pärast baltisakslaste ümberasumist 1939. a ühingu tegevus soikus ning ühing suleti 30. detsembril 1940. Ühingu muuseumi varad ja arhiiv jaotati riiklike muuseumide vahel, raamatukogu sai praeguse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuuriloolise (baltika) kogu aluseks. Väike osa raamatukogust jäi Ajaloomuuseumi haldusesse.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse 1924. aastal, kui registreeriti Peeter Süda (1883–1920; Saaremaalt pärit Eesti orelimuusika helilooja ja muusikapedagoog) Mälestuse Jäädvustamise Ühing.
1929. aastast alustati kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjalide kogumist ning 1937. aastal asutati Teatrimuuseumi Ühing, mille eesmärgiks sai teatrialaste materjalide kogumine. 1940. aastal Teatrimuuseumi Ühing likvideeriti ja kogud liideti Muusikamuuseumi omadega.
1941. aastal asutatud Teatri- ja Muusikamuuseumisse tuli esimese teatrikoguna näitleja Heino Vaksi (1886–1943; Tartust pärit näitleja ja näitejuht, teatriajaloo kollektsionäär) teatriajalooliste materjalide kogu, millega sai alguse teatriajalooliste materjalide süstemaatiline kogumine.
Alates 2024. aasta kevadest liideti Ajaloomuuseumi ja Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatukogud ning koliti Maarjamäele tallihoonesse.
1864. a asutas ühing Provintsiaalmuuseumi ja hoolitseti 1825. a rajatud Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu eest, mis 1923. a ühingu omandisse läks. Raamatukoguga liideti mitmete asutuste ja eraraamatukogusid. Kogud täienesid ka rohkete annetuste teel.
Pärast baltisakslaste ümberasumist 1939. a ühingu tegevus soikus ning ühing suleti 30. detsembril 1940. Ühingu muuseumi varad ja arhiiv jaotati riiklike muuseumide vahel, raamatukogu sai praeguse Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuuriloolise (baltika) kogu aluseks. Väike osa raamatukogust jäi Ajaloomuuseumi haldusesse.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse 1924. aastal, kui registreeriti Peeter Süda (1883–1920; Saaremaalt pärit Eesti orelimuusika helilooja ja muusikapedagoog) Mälestuse Jäädvustamise Ühing.
1929. aastast alustati kõikide eesti heliloojate ja muusikategelaste materjalide kogumist ning 1937. aastal asutati Teatrimuuseumi Ühing, mille eesmärgiks sai teatrialaste materjalide kogumine. 1940. aastal Teatrimuuseumi Ühing likvideeriti ja kogud liideti Muusikamuuseumi omadega.
1941. aastal asutatud Teatri- ja Muusikamuuseumisse tuli esimese teatrikoguna näitleja Heino Vaksi (1886–1943; Tartust pärit näitleja ja näitejuht, teatriajaloo kollektsionäär) teatriajalooliste materjalide kogu, millega sai alguse teatriajalooliste materjalide süstemaatiline kogumine.
Alates 2024. aasta kevadest liideti Ajaloomuuseumi ja Teatri- ja Muusikamuuseumi raamatukogud ning koliti Maarjamäele tallihoonesse.