Ajaveeb. Piirideta eestlased Rolly & Arry

Eesti tsirkuse ajalugu on täis põnevaid elusaatuseid, mis räägivad inimeste ettevõtlikkusest, riskijulgusest ja loovusest ning millest võib leida uskumatuid seiklusi nii Eestist kui laiast maailmast. Teatri- ja Muusikamuuseumi näitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“ on lugu koomikutest vendadest Roland ja Arnold Jõgimarist, kes esinesid nime all Rolly & Arry. Näitusel on väljas nende pillid, millega nad sooritasid ahhetamapanevaid numbreid.

Kondiväänajast isa ja žongleeriv ema

Jõgimaride tsirkusedünastiale pani aluse Richard Jõgimar, kes sündis 1891. aastal Narvas. Sünnilinnas koolis käies oli tema koolivennaks hilisem Estonia näitleja ja laulja Alfred Sällik, kellega koos esineti Narva Pimeaias ja unistati artisti elukutsest. Perekonna soovil täiendas Richard end nii fotograafia kui metsanduse alal, aga elukutset ta nendest valdkondades ei leidnud. Edu saavatas ta hoopis ekvilibristi ehk kondiväänajana ja krokodilli imitaatorina. Tema abikaasa Amanda Jõgimar (sünd Sepp, 1893-1979) sai Richard Jõgimari partneriks nii elus kui laval. Pärast abiellumist 1912. aastal pühendusid mõlemad täielikult artistiametile. Amanda Jõgimar suutis žongleerida 8 rõngaga korraga ja seda väidetavalt ainsa naisena maailmas. Oskuslikud numbrid viisid neid erinevatesse Euroopa tsirkustesse.

Porro trupi sünd

Richardi ja Amanda pere sai olulise täienduse, kui 1920. aastal sündis Budapestis poeg Roland ja 1921 Viinis teine poeg Arnold. Pere esimesed lapsed olid surnud väga noorelt – 1914 sündinud tütar vaid paarinädalaselt ja 1917. aastal sündinud poeg 1-aastaselt. Oma esimesed lavakogemused said vennad Roland ja Arnold ühest Euroopa tsirkusest teise rännates. Nii said poisid selgeks ka mitmed võõrkeeled, endi sõnul valdasid nad eesti, inglise, soome, saksa, prantsuse, itaalia, vene, poola, tšehhi, taani, norra ja rootsi keelt.
1923. aastal juhtus isa Richardiga õnnetus – ta kukkus trikki sooritades seljaga vastu lauda ja sellega olid kondiväänajapäevad möödas. Nüüd sai aga pereettevõte tänu poegadele tuua lisajõude lavale ja esimesed esinemised publiku eest tehti juba 3-aastastena. 1927 võeti Türgis esinedes kasutusele nimi Porro, sest oli vaja rahvusvahelise kõlaga ning lihtsamini hääldatavat artistinime. Idee sai Richard Jõgimar raamatust „Verine kättemaksja Antoonio Porro“ (ilmunud Eestis 1921). Porrode kavasse kuulusid nii muusikalised numbrid kui tantsud, ema žongleeris, isa esines klounina ja näitas oma virtuositeeti mõõkade ja pusside loopimisel. Truppi kuulus ka pikaajaline akrobaatika- ja võimlemistreener Feliks Tamberg (1913-1985). Koolis käisid Arnold ja Roland Itaalias, samal ajal ka kinodes esinedes.

Eesti meelega maailmakodanikud

Jõgimaride perekonna liikmed ei unustanud ilmas rännates oma juuri, olid eestimeelsed ja rääkisid suurepäraselt eesti keelt. Aeg-ajalt käidi kodumaal või anti teateid oma tegemistest (pärast Eesti okupeerimist hoiti suhteid ka välis-eesti kogukonnaga). Näiteks võib lugeda 1932. aastal Tallinna Posti veergudelt: „Möödunud aastal Eestist lahkudes töötasime Saksamaal Breslaus. Sealt siirdusime lõuna poole, esinedes kõigis suuremais Lõuna-Slaavia linnades Belgradiga alates. Neli kuud viibisime seal. Siis saime lepingu Türgimaale /…/. Konstantinopolis töötasime „Taximis“. Edasi siirdusime Smyrnasse (aastast 1930 Izmir). Üldse esinesime Türgis kolm kuud. Sealt sõitisime edasi Süüriasse, Beyrouthi, kus praegu esineme „Grand Casino d`Alfonsos.“
„Kiri „Tall. Postile Siiriast“. Tallinna Post 20.11.1032

Samuti soetati Eestis kinnisvara. 1935. aastal teatab ajakiri „Film ja elu“, et Jõgimarid ostsid endale Kullerkupu tänaval asetseva 2 miljoni sendilise maja. „Notari juurde maja ostuhinda tasuma minnes oli hra Jõgimaril portfell pungil täis eesti kroone ja igast maailmakaarest pärit kuldraha“, võib lugeda artiklist “Eesti artistid - miljonärid”. Film ja elu 23.08.1935.

Pärast II maailmasõda asus Jõgimaride pere püsivalt elama Hamburgi Saksamaal. Richard Jõgimar oli saanud 1943. aastal Berliini pommitamise ajal varjendis tervisekahjustuse ja pidi seetõttu lavaelust tagasi tõmbuma, nii et ka Porro trupina enam ühiselt üles ei astutud. Richard Jõgimar suri 1958 ja on maetud Hamburgi.

Rolly & Arry tähelend

Aastal 1934 tegid Roland ja Arnold esimese etteaste koomikute Rolly & Arryna. Vendade hiilgeaja esinemised toimusid 1950. –1960. aastatel maailma tähtsamatel lavadel Moulin Rouge’is ja Crazy Horse’is Pariisis, Hippodrome’il ja Palladiumis Londonis, Ringling Bros. and Barnum & Bailey tsirkuses ja Madison Square Gardenis New Yorgis. Esineti nii Saksa televisioonis kui Ameerika ülipopulaarses Ed Sullivani saates. Vendade edu võti oli nende hea publikutunnetus, perfektsuseni viimistletud numbrid ja musikaalsus. Arnoldi leivanumber oli painutada end viiuldades silla asendisse ja võtta põrandalt rätik hammaste vahele. Samuti oli neil efektne number, kus mängiti ühte banžot neljal käel.

Kolmas põlvkond artiste

Kui Roland Jõgimar 1979. aastal suri, oli see Arnoldile väga suur kaotus, sest vennaga oldi koos esinetud ja reisitud üle viiekümne aasta. Selleks ajaks olid artistidena tegevad nüüd juba ka kolmas põlvkond – Arnoldi pojad Uno (1945-1993) ja Ilmar (1946-2010), kes esinesid nime alla Porro Bros. Nende kavasse kuulusid muusika, laulud, tantsud, akrobaatika ja koomilised numbrid. Nende ema, sakslane Margot Jõgimar (Hill) (1921-1993) esines samuti koos abikaasa ning poegadega tantsu- ja akrobaatiliste numbritega ning õppis ära ka eesti keele.

Arnold Jõgimar viibis pärast iseseisvumise taastamist mitmel korral nii lühemat kui pikemat aega Eestis. ERRi ahiivis on säilinud nii tele-kui raadiointervjuud (1).  Ta suri aastal 2005 ja on maetud Hamburgi. Perekond Jõgimaride arhiivi ja pillid tõid Eestisse Toomas Tross ja Haide Männamäe ehk Piip ja Tuut (2), kes läbi õnneliku juhuse Saksamaal viibides Uno Jõgimari abikaasa Valja Jõgimarini jõudsid.

[1] Vaata  Arry "Rollyst & Arryst" | Videoarhiiv | ERR ja kuula KESKÖÖPROGRAMM. Vennad Porrod - tsirkuseperekond | Audioarhiiv | ERR

[2] Vt ka Toomas Tross: Rolly ja Arry trikid olid maailmatasemel | Arhiiv | ERR

Needsamad pillid on veel kuni augusti lõpuni 2025 kõigile huvilistele vaatamiseks teatri-ja muusikamuuseumi näitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“.

Suur tänu:

Toomas Tross, Tiit Tisler