Sõdadevahelisel perioodil oli jalgpall kõige harrastatum ja publiku poolt armastatuim spordiala. Jalgpallihullus nakatas ka teatriinimesi ja mänge peeti nii erinevate teatrite vahel kui ka teiste erialade esindajatega. Kohati oli tegu rohkem teatri kui jalgpalliga, teinekord jällegi tõsise mõõduvõtmisega. Ka teatri- ja muusikamuuseumi juubelinäitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“ leiab loo, mis räägib teatrijalgpallist ja järgnevalt räägin matšist, millest sai alguse siiani kestev traditsioon.
1930ndate jalgpallisaapad. Eesti Spordi-ja Olümpiamuuseum ESM Fp 2514:1/ab S 7536
Esmaspäeval, 27. mail 1935 peeti Tallinnas Kadrioru staadionil jalgpallivõistlus, kus ühes meeskonnas Estonia teatri näitlejad ja teises Kansallisteatteri näitlejad Soomest. Matš algas rongkäiguga Narva maanteelt Kadrioru staadionile ja vaatamist jagus, sest näitlejad olid end riietanud kostüümidesse mõnest teada-tuntud lavastusest.
Paul Pinna, Arnold Vaino, Nikolai Suursööt, Agu Lüüdik, Valdur Tohera saabuvad rongkäigus jalgpalliväljakule. ETMM_12888 T10:4/27:10
Ettevõtmise algataja, Paul Pinna marssis väljakule Napoleoni kostüümis. Napoleon oli tema hiilgeroll, mida ta mängis elu jooksul nelja erineva teose lavastustes. Käsikirjalises essees „Minu võidukäik jalgpalliväljakul“ meenutab Paul Pinna oma jalgpallurikarjääri: Mida ja kõike ma ei ole mänginud! Isegi kuulsa kujuri Ferdi Sannamehega olen ma vutti mänginud. Omaks kurvastuseks pean vahest tunnistama, et ma veel Keresega pole mänginud šahhi ja Kotkast pole mängides pannud matile. See viimane ülesanne ei oleks ka mu tervisele olnud kasulik, seepärast olen sellest loobunud. Kuid jalgpall, jah, seda olen ma mänginud ja mitte üks kord. Ehk küll pean jällegi juurde lisama, see toiming minu kehalise ümaruse juures pole olnud kerge. Mängides jalgpalli tuleb väljakul jooksta ja jooksmine pole minu tugevaim omadus. Jah, mängida küll, kuid milleks jooksta!i (ETMM _ 7560 T 49:1/47:2)
Napoleoni rollisoorituse eest on Paul Pinna saanud 1919. aastal Prantsuse Vabariigi aumedali, mida saab näha ka näitusel „Pöörased lood teatrist ja muusikast“. ETMM _ 7560 Aj 33:3/T49
Soomlased, kelle eesotsas oli kuulus soome näitleja ja filmilavastaja Teuvo Puro, esinesid sõpruskohtumisel tegelastena Aleksis Kivi „Seitsmest vennast“. Üks mängu eesmärke oli koguda raha Eesti Näitlejate Liidu asutatava puhkekodu heaks, aga vähemtähtis polnud suhete loomine soome ametivendadega ja vaatemängu pakkumine publikule. Mängijatelele elas kaasa paarituhandeline vaatajaskond. Tegu polnud tõsise mõõduvõtuga, väravaid löödi sõbralikult kordamööda ja näitlejad sooritasid lavastatud trikke. Pinna seisis väravas kaelas elav talisman – seapõrsas.
Sõpruse märgiks kingiti põrsas pärast mängi lõppu soomlastele, kuid kingitusega on seotud kentsakas lugu. Põrsas sõitis laevaga Eestisse tagasi, sest Soome võimud ei lasknud põrsast piirilt Soome pinnale. Eestlased võtsid aga sihiks põrsas iga hinna eest soomlastele toimetada. Nii nuumati põrsast aasta aega parimates tingimustes ja viidi järgmisel aastal suitsusingina Soome. Õhtusööki 1936. aasta kevadel, mil soomlased ja eestlased õhtusöögil sinki koos mu hea ja paremaga manustasid, kajastati ka ajakirjanduses.
Laulja Aarne Viisimaa Schuberti kostüümis koos eestlaste õnnepõrsaga. ETMM _ 5429 T 10:4/27:15
Järgmiseks aastaks lepiti kokku uus mäng ja seekord otsustati, et asja võetakse juba tõsisemalt. Estoonlased palkasid isegi treeneri ja enne sõpruskohtumist tehti proovimäng, mille kohta kirjutati 14.05.1936 Päevalehes: Täna kell 10 tegi Estonia näitlejate jalgpallimeeskond ühetunnise harjutusmängu „Kalevi“ väljakul. Olgugi, et mudasel ja libedal väljakul mehed olid rohkem pikali kui püsti, ollakse treeningu tagajärgede väga rahul. Osa mängijaid arvad, et „sauna“ saavat Soomes niikuinii, parem juba kodumaal sellega harjuda. Nimelt lõi „rahvusmeeskonna“ vastane, kombineeritud meeskond tantsurühmast ja koorist, kuulsusrikkale meeskonnale üle poole tosina värava.
Treeningmäng 1936. aastal. Ründel näitleja Hugo Laur. ETMM _ 5429 T 10:4/27:23
Järgmine sõpruskohtumine soomlastega toimus Helsingis Töölo jalgpallistaadionil (praegu Bolt Arena) 1936. aasta mais. Nüüd olid näitlejad selga saanud jalgpallidressid. Kui alguses pakkus mäng ka nalja, siis lõpupoole läks asi tõsiseks, sest mõlemad meeskonnad ihkasid võitu. Esimene poolaeg lõppes estoonlaste ülekaaluka eduseisuga, lõpptulemuseks jäi 7:6 eestlaste kasuks. Meeskonna kapten Ants Lauter lõi 3 väravat, näitlejad Kaarel Karm ja Juhan Tõnopa kumbki 2.
1936. aasta mängu kuulutus. ETMM_10250 T10:2/120:12
Estonia ja Soome Rahvusteatri meeskonnad 19. mail 1936 Helsingis jalgpallivõistlustel. Keskel Paul Pinna, vasakult esimene Ants Lauter. ETMM _ 7560 T 49:1/147:7
Ants Lauter on mängu meenutanud järgmiselt: Ütlen kohe, et ma olen „rahvusvaheline“ jalgpallimees. Mängisin omal ajal Helsingis „Estonia“ meeskonna kesktormajana Kansallisteatteri meeskonna vastu. Soomlastel oli meeskonnas oma poolt tosinat Uno-nimelist. Üks neist – Uno Palu – oli 11-sekundiline saja meetri mees. Aga sellest hoolimata olid Soome lehed teisel päeval pärast matši sunnitud kirjutama, et „Unot hävisivat“.ii („Meie sõbrad, meie tuttavad“, koostanud M. Kits. Eesti Raamat 1966, lk 63.)
Laulud, mida lauldi pärast jalgpallimatši Soomes. ETMM_10250 T10::/120:13
Nõukogude perioodil mänge Eesti ja Soome näitlejate vahel arusaadavatel põhjustel ei toimunud, kuid traditsioon taastati 1993. aastal. Kõige suurejoonelisem mäng peeti Eesti Näitlejate Liidu 100. sünnipäeval A. Le Coq Arenal 2017. aastal. Teatri-ja muusikamuuseumis on hetkel unikaalne võimalus näha 1993 kasutusele võetud rändkarikat, mida praegugi kasutatakse ja mis on Eesti Näitlejate Liidu poolt muuseumile ajutiselt hoiule antud. Järgmine mäng toimub juba 11. augustil, nii et soovitan juba lähinädalatel muuseumi külastada ja karikas oma silmaga üle vaadata, sest kunagi ei või teada, kas paremad on Eesti või Soome näitlejad.
Näitleja ja lavastaja Vallo Kirs hoidmas karikat 2022. aastal Soomes pärast võidukat mängu. Eesti Näitlejate Liidu foto.