Natuke eeljuttu
Ma pole oma elus kunagi mõelnud, et hakkan samal ajal täiskohaga tööl käima ja ülikoolis õppima. Aga siin ma olen – värskelt saadud teise magistridiplomiga.
Alguses mõtlesin tükk aega, kuidas saaks lõputööd Eesti Ajaloomuuseumiga siduda. Ideid oli palju – alustades õpimärkidest muuseumitundide kontekstis kuni praktilise õppepäevani filmi tegemise teemal. Lõpuks jäin peatuma teemal „Muuseumihariduse digiõppevara kogu arendamine Eesti Ajaloomuuseumile“ ja sellest ongi minu tänane ajaveebipostitus.
Eesmärk oli selgitada välja, millest lähtuda Eesti Ajaloomuuseumi digiõppevara kogu loomisel. Kuna meil ei olnud seni midagi, tuli alustada nullist ning panna paika peamised funktsionaalsused ja suund, mida õpetajad soovivad seal näha. Intervjuude, disainisessioonide ja testimiste käigus selgusid mõned disainipõhimõtted, mis on rakendatavad ka teiste muuseumide puhul. Ja siin need on.
1. Õppematerjalide leitavus
Digiõppevara kogu avalehel on tähtis õppematerjalide kiire ja täpne leitavus vastavalt õpetaja vajadustele. Õppematerjalid peavad olema hõlpsasti leitavad kooliastme ja teema järgi. Õppevara tüübi järgi otsimine on soovituslik. Teemade valik peaks järgima riikliku õppekava loogikat, et õpetajal oleks lihtne siduda need oma töökavaga. Näiteks ajaloo aine puhul võiks teemade jaotus olla järgmine: muinasaeg, vanaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu. Samuti on oluline märksõnapõhine otsing. Esilehel on kuvatud viimasena lisatud õppematerjalid, et hoida õpetajaid kursis uute võimalustega.
2. Eristatud vaade õpetajale
Õpetaja vaade peab olema selge ülesehitusega ja tervikuna hästi hoomatav. See peaks sisaldama õppematerjali pealkirja, kutsuvat kirjeldust, märksõnu, kooliastet, teemat ja digiõppevara tüüpi. Õpetajad rõhutasid, et nad ei soovi liigset pedagoogilist terminoloogiat, kuna oskavad vajalikud aspektid, nagu eesmärgid ja õpitulemused, ise välja tuua. Õpetaja vaates võiks olla eraldi lingina teema taustainfo, mis on koostatud muuseumi kuraatorite ja teadurite poolt ning sisaldab viiteid allikatele, näiteks MuISile, et tagada materjali usaldusväärsus.
Üllatav oli see, et võrreldes meie varasema õpetajate tagasisidega muuseumitundide kohta ei olnud õpetajad seekord huvitatud valmis kirjutatud õpieesmärkidest, õpiväljunditest ja muust sarnasest. Isegi soovitustena toodud õppemeetodid ja tegevused tundusid neile liigsed. Muidugi oli see ainult mõne õpetaja arvamus, mille põhjal ei saa suuri üldistusi teha. Siiski jäi see avastus minu jaoks ootamatuks ja pani mõtlema, mis võiks olla kõige parem variant. Võib-olla õnnestub tulevikus kaasata uuringusse rohkem õpetajaid ja teha rohkem intervjuusid.
3. Eristatud vaade õpilasele
Õpilase vaade peab olema puhas, kaasahaarav ja keskenduma otseselt ülesannetele, vältides liigset pedagoogilist terminoloogiat. Ülesehitus peab olema selgelt struktureeritud – õpilase vaade võiks liikuda loogiliselt ülevalt alla: sissejuhatus või häälestus, seejärel tegevused ülesannete kaupa ning kokkuvõte. Kui anda juhiseid, peavad need olema selged ja samm-sammulised, sest õpilastel on sageli raskusi pikkade tekstide jälgimisega. Ka selles vaates on viited allikatele olulised.
4. Õppematerjalide paindlikkus ja mitmekesisus
Kuigi terviklikud õpiobjektid on kasulikud, eriti asendusõpetajatele, eelistavad kogenud õpetajad kasutada üksikuid elemente või ülesandeid ning kohandada neid oma tundidesse sobivaks. Õppematerjalid peaksid olema kasutatavad nii lühemates (45 minutit) kui ka pikemates (75–90 minutit) tundides.
Digiõppevara peaks toetama nii digitaalset sooritust kui ka võimalust kasutada samu materjale käeliste tegevuste jaoks. Gümnaasiumis on näiteks üsna vähe käelist tegevust ja õpilased tunnevad sellest puudust. Samuti peavad loovad ja analüütilised ülesanded olema eristatud, et õpetaja saaks valida fookuse vastavalt tunni eesmärgile. Mõlemat, nagu nad ütlesid, on raske samal ajal teha.
Digiõppevara kogu peab pakkuma eri tüüpi õppematerjale, näiteks õpimänge, lühikesi videolugusid, virtuaalnäitusi ja virtuaaltuure, ning toetama erinevate õpistiilidega õppijaid. Õpetajad lisasid, et kaasava hariduse toetamiseks võiksid tekstid olla kättesaadavad nii audioversioonina kui ka eri raskusastmetes.
Ka sellel teemal oli üllatavaid momente. Näiteks eelistasid õpetajad pigem väiksemaid „õpiampse“ või ülesandeid, mida nad saavad oma soovil ise kombineerida. Kõige vähem tunti huvi suurte õpiobjektide vastu, näiteks valmis tunnikavade vastu, kus kõik sammud on juba lahti kirjutatud ja ette antud – lihtsalt võta ja tee.
5. Muuseumi unikaalsuse kasutamine ja ligipääsetavus
Digiõppevara kogu peab sisaldama õppematerjale, mis põhinevad konkreetse muuseumikogu esemetel, muuseumitöötajate lugudel ja ekspertiisil ning tutvustavad muuseumi tööprotsesse – kõike, mis toimub muuseumi „lavataguses“. Sooviti näha virtuaalnäitusi, virtuaaltuure, kolmemõõtmelisi interaktiivseid mudeleid, lõppenud näituste materjale ja sidet MuISiga. Ootan suure huviga, milliseid uusi funktsionaalsusi MuIS 2.0 tulevikus kaasa toob.
6. Multimeedia ja interaktiivsus
Digiõppevara kogus peaks olema õppematerjale, mis ei ole liigselt tekstikesksed nagu kooliõpikud, vaid sisaldavad mitmekesist näitlikku materjali. Need võivad olla pildid, videod, 3D-mudelid ja igasugused H5P-laadsed interaktiivsed ülesanded.
Õpetajad väljendasid suurt huvi lühivideote vastu, mis hoiavad õpilaste tähelepanu ja sobituvad tunni ajaraamidesse. Õpilaste kõnetamiseks soovitati kasutada neile omast visuaalset keelt, näiteks meeme ja TikToki stiilis lühivideoid. Samuti peeti oluliseks mängulist õppimist.
7. Tagasiside ja kogukonna kaasamine
Õpetajatele peaks olema tagatud mugav viis muuseumile tagasiside andmiseks, näiteks tärnisüsteemi kaudu. Õpetajad märkisid, et nad usaldavad rohkem selliseid õppematerjale, mida teised on juba kasutanud. Seetõttu võiks digiõppevara lehel olla koht, kus eksponeeritakse õpilaste loodud töid – joonistusi, plakateid, videoid jne. See aitaks inspireerida ka teisi tegutsema. Oluline on ka õpetaja ja muuseumitöötaja koostöö. See tähendab, et kui digiõppevara kogusse tulevikus sisu luua, on oluline õpetajate kaasamine.
Kokkuvõteks
Eespool esitatud disainipõhimõtted ei ole kivisse raiutud ja sobivad näiteks neile muuseumidele, kellel ei ole veel oma digiõppevara kogusid. Arvestades, mis toimub praegu muuseumi õppekäikude teemal, on digiõppevara kogu minu meelest hea abivahend neile õpetajatele, kes ei saa oma klassidega mingil põhjusel muuseumisse tulla.
Tervet magistritööd saab praegu lugeda minu isiklikus Google Drive’is.
Hiljem on see kättesaadav ka https://www.etera.ee/ veebilehelt.
Ja kui keegi tunneb, et mõni oluline mõte või ettepanek jäi mainimata, kirjutage galina.zaitseva@ajaloomuuseum.ee ja andke mulle sellest teada!
Illustratsioonid: Galina Zaitseva