Tulekul! Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis

Võib vist liialdamata väita, et suure osa oma tänapäevasest kuulsusest võlgneb Tallinn keskajale, mille rikkalikud mälestised saadavad meid nii tänaval kui ka muuseumis. Tänu Liivimaa asendile toorainerikka Venemaa ja tööndusliku Lääne vahel käis läbi siinsete suuremate keskuste vilgas kaubandus ning Tallinn, Tartu ja Riia kuulusid olulisimate hansakeskuste hulka.  

Hansa oli ühelt poolt peamiselt saksakeelsete kaubalinnade liit, mille kaubakontorid katsid kogu põhjapoolset Euroopat Novgorodist Londonini. Teisalt kujutas see endast aga ettevõtlike kaupmeeste omavahelistel ärisuhetel põhinevat võrgustikku. Tänu kogu kontinenti katvale äriniidistikule saabusid meile Lissaboni sool, Valencia lüsternõud, Flandria kangad ja Novgorodimaa luksuslikud karusnahad, vahast, hõbedast ja kõiksugu muudest kaupadest kõnelemata. Taoline kaubanduslik läbikäimine tähendas jõukust, seda niihästi üksiku ettevõtja kui ka tema kodulinna jaoks, ning rikkusega kaasnevat võimu ja kuulsust kogu Hansale. Meie linnadesse kerkisid oma aja kohta tähelepanuväärsed era- ja ühiskondlikud hooned, kogu hansaruumis levis silmatorkavalt sarnane asjade maailm ja nende kasutamise kultuur.  

Kuigi Läänemere linnad kuulusid ühtsesse võrgustikku oli peategelane selles ikkagi üksikisik – kaupmees. Oma argitöös pidi kaupmees oskama lugeda-kirjutada-arvutada, valdama põhjalikke teadmisi erinevatest kaubasortidest, tundma erinevaid raha- ja kaaluühikuid, teadma, millal saabuvad laevad, missugused on hinnad kaugetes sihtpunktides ja kus need asuvad. Oma erialasele pädevusele lisaks oli ta ühtlasi kultuurisaadik ja arvamusliider.  

Näituse „Hansa hiilgus. Kuidas keskajal rikkus sündis“ keskmes on see sama kaupmees, kelle elukaart jälgides saab külastaja aimu kogu hansasüsteemi olemusest ja rikkuse ning keskaega iseloomustava kultuuri jõudmisest siinsetele maadele. Näitusele toome välja esemeid, mis peegeldavad seda rikkust, seni eksponeerimata arheoloogilisi leide ning mõningaid unikaalseid esemeid Hamburgist ja Riiast. On sümboolne, et näitus toimub Suurgildi majas, Tallinna kaupmeeste esindushoones, mis on ka ise hansa hiilguse tumm tunnistaja ning Põhjamaade ärihoonete pärl.

Kuraatorid: Krista Sarv, Ivar Leimus
Projektijuhid: Triin Kerge, Herke Kukk
Ruumikujundus: Stuudio ARGUS
Digilahendused: HEYA Visual, Paula Mauer
Graafiline kujundus: Kätlin Tischler-Süld
Helikujundus: Lauri-Dag Tüür
Eksponaatide ettevalmistus ja installeerimine: Aksel Haagensen, Theodora Kormpaki, Liisu Ristal, Janne Randma
Keeletoimetus: Hille Saluäär
Tõlge: Alias Tõlkeagentuur
Näituse ehitus: Siltau Systems, Madis Matesen, Koit Annus
Turundus ja kommunikatsioon: Helene Tedre, Krista Arro, Margus Sass
Trükitööd: Digitrükk

Täname: Ajaloomuuseumi kollektiiv, Irita Kallis, Karin Kolts, Kristi Leps, Martin Malve, Anu Mänd, Erki Russow, Silver Simmer, Riia Ajaloo-ja Meresõidumuuseum, Tallinna Linnamuuseum, Tallinna Ülikool, Tallinna Linnaarhiiv, Tartu Linnamuuseum, Viljandi Muuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Kultuurkapital