15. veebruaril kell 13:00 linastub Filmimuuseumi rahvusvahelises filmiklubis (TIFS) ainulaadne seikluslik mängufilm "Jüri Rumm" (1929). Satiiriline seiklusfilm jutustab 19. sajandil teisel poolel tegutsenud legendaarsest Eesti vargapoisist.

Üks väheseid enne 1940. aastat tehtud mängufilme, mis on peaaegu terviklikult säilinud, jutustab rahvasuus kuulsaks saanud õilsa röövli Rummu Jüri legendaarsetest seiklustest 1880ndate Eestis. Lugu algab mõisa toapoisile Jürile osaks saanud ihunuhtlusest, mida uhke ja sõltumatu noormees härrastele ei andesta. Tema armsama Madli au on mõisas samuti ohus ja neiu päästmiseks tuleb Jüril riskida vangistusega. Kuid osava ja hulljulge mehena jääb ta tabamatuks. Noorte armastajate lugu põimub kaelamurdvate kelmustükkidega mõisnike arvel. Kodumaine Robin Hood maksab kätte talurahvale tehtava ülekohtu eest. Tummfilmis näeme üht Eesti varasema filmiloo õnnestunumat kaklusstseeni.

TIFSi filmiprogrammi kuraator, auhinnatud filmikriitik ja raamatu “101 Eesti filmi” autor Tristan Priimägi, on kirjutanud seansist nii:

Täielikult säilinud Nõukogude okupatsiooni eelsete Eesti täispikkade filmide üles lugemiseks pole isegi kahe käe sõrmi vaja appi võtta, seetõttu on iga selline film ajastudokumendina hindamatu, ja tõeline sõndmus. Õigemini pole päris täiel määral säilinud ka 1929. aasta Jüri Rumm, sest kaheosalise filmi teises osas tuleb mõned kaduma läinud episoodid vahetekstikaadritega edasi anda.

Mis aga alles on, on vaatamist väärt. Eesti oma Robin Hood Jüri Rumm alustab mõisa toapoisina, aga talle määratud ebaõiglane karistus paneb noore Jüri pead tõstma ja asuma süsteemivastase tegevuse teele. Edasi tegutseb Jüri Rumm hulljulge röövlina, kelle asemel tahaks olla iga mees ja kellega koos iga naine. “Jüri Rumm” kanaliseerib pika aja jooksul kogunenud viha saksa mõisavalitsejate vastu ning on eelkäijaks “Kevade” kuulsale mudasõjale, kuna siin on näha vähemalt üks erakordne kaklusstseen.

Jüri Rummust plaanis omal ajal, täpsemalt 1914. aastal, filmi teha juba Eesti filmi algusaastate tuntuim lavastaja Johannes Pääsuke, aga plaan jäi katki ja lavastamiseni jõudis Johannes Loop poolteist aastakümmet hiljem (1929). Operaatoriks Konstantin Märska, kes kuulub ka kindlasti selle käputäie kõige olulisemate varaste eesti filmimeeste seltskonda, keda huvilisel hea teada oleks. Märska saab ka üldsuselt filmi eest kiita nagu ka nimiosaline, mitteprofessionaal Helmuth Suursööt. Arvamused filmi enda kohta lähevad lahku ja osale leitakse, et film on kunstiliselt ehk veidi tavaliselt või isikupäratult lahendatud.

Nüüd on meil võimalus linastada 2023. aastal 6K resolutsioonis digitaalselt taastatud koopiat. Kaks aastat kestnud keeruka taastamistöö üksikasju on võimalik teemasse sisse minnes lugeda Rahvusarhiivi blogist (“”Jüri Rummu digitaalne taassünd” I-III):
https://blog.ra.ee/juri-rummu-digitaalne-taassund-i/
https://blog.ra.ee/juri-rummu-digitaalne-taassund-ii/
https://blog.ra.ee/juri-rummu-digitaalne-taassund-iii/

Film on hoiul Rahvusarhiivi filmiarhiivis.

Režissöör: John Loop
Stsenarist:  Mihhail Lepper
Operaator:  Konstantin Märska
Kirjandusliku alusteose autor:  Hans Varessoo
Osades: Helmut Suursööt, Ly Kerge, Boris Borissoff, Karl Laas, Mihkel Lepper, Benno Hansen, Salme Peetson, Elsa Silber, Meta Kelgo, Voldemar Toffer, Voldemar Päts, Olga Holts, Alfred Hindrea, Aleksander Mildeberg, A. Kaasik 

TIFSi kinopiletitega saab seansside järel TASUTA külastada Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis asuvat näitust “Minu vaba riik”, mis aitab filmides käsitletud teemasid avastada.

Film linastub inglise keelsete subtiitritega.

Piletid:

Hinnaga 8/6€ on saadaval SIIN!