Näitused arhiiv
-
"PLAKATINAISED. EESTI, TAANI JA HIINA IDEOLOOGILINE PLAKAT"
Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus ning Eesti Ajaloomuuseum on kokku pannud visuaalkunsti ühisnäituse „Plakatinaised. Eesti, Taani ja Hiina ideoloogiline plakat“, mis jälgib õhutava ja kaasava plakatikunsti kaudu naisõigusluse arengut 1940.–1980. aastatel. Visuaalselt atraktiivsetel plakatitel paljastuvad kolme ühiskonna sarnasused ja ka suured erinevused. -
MUUSIKA AED. HORTUS MUSICUS 50
Kutsume jalutama Suurgildi hoone suurde saali loodud muusika aeda!
2022. aastal möödub 50 aastat ansambel Hortus Musisicuse asutamisest. See märgiline tähtpäev inspireeris läbi ansambli poole sajandi pikkuse teekonna pakkuma ka külastajatele võimalust teha muusikaline rännak keskajast tänapäeva.
-
KLAASIMEISTRID. EESTI KLAASITÖÖSTUSE AJALUGU
Maarjamäe tallihoones avatud näitus "Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu" annab tervikliku ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastajal saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus - ekspositsioon algab vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõpeb tänase klaasitoodanguga. -
LOOD JA LAULUD
"Lood ja laulud" tutvustab Eesti ajalugu läbi teatri ja muusika ning räägib erinevatest ajalooperioodidest kaheksa tuntud eesti kirjandusteose ja laulu kontekstis. -
ANDRUS KIVIRÄHKI AUDIOLAVASTUS "21 MÄLESTUST"
Teatri- ja Muusikamuuseumis saab kuulata Andrus Kivirähki audiolavastust "21 mälestust", kus Eesti teatri- ja muusikainimeste isiklikud asjad räägivad oma lugu Eesti tuntud näitlejate häältega. Nii näiteks saavad meenutusteks sõna Voldemar Panso soni, Ants Lauteri mootorratas, David Otto Wirkhausi kornet, aga oma elukäigust pajatab ka hülge maost tehtud torupill. -
UNEVERSUM. UNEDE TORN
Näitus “Unede torn” otsib unenägude ja loovuse seoseid. Kas loovad inimesed näevad erilisemaid unenägusid või on unenäod ise loovuse allikaks? -
100 AASTAT: LITID, LATID, KROONID
Väljapanek võtab ette teekonna läbi kolme Balti riigi ja kahe ajajärgu, mil nad jagasid sarnast poliitilist, rahanduslikku ja ideoloogilist saatust. Oma raha kehtestamine ja taastamine kulges Balti riikides sarnaselt, mis ajendab ka sarnaseid küsimusi: kuidas rahvusvääringud loodi; kus ja kuidas pangatähti ja münte toodeti; mida me iseseisvate riikidena püüdsime oma rahaga ülejäänud maailmale öelda ja milliseid olulisi väärtusi väljendada; ning lisaks – kas leidus alternatiive, st kas meie raha nimed ja kujundused oleksid võinud olla teistsugused? -
LEIDA LAIUS. LÕPETAMATA NAERATUS
Eesti filmi suurkuju Leida Laiuse 100. sünniaasta tähistamine jätkub Filmimuuseumis, kus on juubeliaasta lõpuni avatud Rahvusarhiivi filmiarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi Filmimuuseumi ühistööna valminud Laiusele pühendatud näitus. -
RIIGIMEES. KONSTANTIN PÄTS 150
Eesti Ajaloomuuseumis võib alates 16. veebruarist vaadata meie esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. juubelile pühendatud näitust, kus on eksponeeritud talle kuulunud esemeid erakogudest ja Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonist. -
ÜLO SOOSTER. VANGLA JA ARMASTUS
Näitus „Ülo Sooster. Vangla ja armastus“ avaneb Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones 8. märtsil 2024.Näitus on avaürituseks kunstnik Ülo Ilmar Soosteri (1924–1970) 100. sünniaastapäevale pühendatud sündmuste sarjale. Soosterit peetakse üheks eesti ja nõukogude modernismi eredaimaks esindajaks.
-
Klooga laager ja holokaust
Klooga ekspositsioon avati 16. septembril 2013. Tollane Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis sõnas avamisel: "Klooga laagri massimõrva ohvrite mälestamine ja toimunu jäädvustamine väliekspositsiooniga on sümboolse tähendusega. Eesti ajaloolased ja Eesti Ajaloomuuseum on järjekindlalt püüelnud selle poole, et meile endile ja meie külalistele kujuneks siinsest ajaloost võimalikult tõene pilt." -
VISA HING. 11 OOO AASTAT EESTI AJALUGU
Lõppenud! Eesti Ajaloomuuseumi püsinäitus „VISA HING. 11 000 aastat Eesti ajalugu" jutustas lugusid Eesti värvikast ajaloost läbi aastatuhandete, aidates mõista siin elanud inimeste erakordsust ning tutvustas neid enim mõjutanud ajaloosündmusi. -
VELJO TORMIS – rahvalauluga loodud maailm
7. augustil 2020 möödus 90 aastat helilooja Veljo Tormise sünnist. Teatri- ja muusikamuuseum tähistas juubeliaastat Assauwe tornis avatud rändnäitusega „VELJO TORMIS – rahvalauluga loodud maailm“, mille keskmes on tema mitmekülgse loomingu kaalukaim osa – regilaulul põhinevad teosed. -
Elu ja surma vahel. Holokaustiaegsed päästmislood
Näitus “Elu ja surma vahel. Holokaustiaegsed päästmislood” räägib Teise maailmasõja ajal tagakiusatud juutide lugusid kolmeteistkümnest Euroopa riigist. -
ArtArmor. Kunst, mis päästab elusid
ArtArmor on unikaalne Urkaina kunstnike poolt loodud projekt, mille läbi kunst ka tegelikult päästab elusid. Näitus on Suurgildi hoones avatud 26. veebruarist kell 14:00 ning jääb avatuks kuni 26. märtsini 2023. -
RIIK MALELAUAL. SAKSA OKUPATSIOON EESTIS 1941-1944
Eesti Ajaloomuuseumi näitus „Riik malelaual. Saksa okupatsioon Eestis 1941–1944“ oli Maarjamäe tallihoones avatud 4. detsembrist 2014 kuni 4. septembrini 2016.Näitus "Riik malelaual" andis esmakordselt põhjalikuma ülevaate ühest vastuolulisemast ja dramaatilisemast perioodist Eesti ajaloos.
-
Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu
Ajaloomuusemi näitus „Koopast kaissu. Koera ja inimese lugu“ rääkis koerast, inimesest ja nende ühisest pikast teekonnast.
Me kõik teame väljendeid nagu koeraelu, koeraamet, koerailm, mis kõik tähendavad midagi rasket ja ebameeldivat. See pole sugugi nii, koera teekond tänasesse on olnud küll pikk ja heitlik, aga ka põnev, seiklusrikas ja lõhnarohke! Ja koeraelus ei ole punast värvi - sest koerad seda ei näe!