Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute ühiskonverents „Tantsiv keha. Moderntants aja pööristes“ toimus 10.-11. oktoobril 2024 Teatri- ja Muusikamuuseumi Peeter Süda nimelises saalis. Rahvusvaheline konverents vaatles eelmise sajandi alguse Eesti kultuurielu läbi tantsu prisma.

Tihti räägitakse Eduard Ojast (1905–1950) kui kiirelt läbi põlenud heliloojast. Tegelikult mahtus tema 45 eluaastasse sisukas pedagoogitöö, aktiivne tegevus koorijuhi ja muusikakriitikuna ning selle kõrvalt oli Oja järjepidevalt ametis heliloominguga. Täielikku ülevaadet tema loomingust pole võimalik teha – palju on hävinud (oma osa on selles ka heliloojal endal), teosed, mis on säilinud, annavad aga aimu Oja isiksuse erinevate tahkude vastandlikkusest. Ojat on nimetatud esimeseks eesti ekspressionistiks – hingeline tormlemine on Oja kompositsioonides tõepoolest läbivaks jooneks.

Teatri- ja muusikamuuseumi kogu on nagu aardelaegas, kust võib leida väärtuslikku Eesti teatri- ja muusikaajaloo kohta. Kuidas jõuavad aga teatri-ja muusikainimeste materjalid muuseumikogusse ja millest üks isikukogu koosneb? Tänases ajaveebi loos tutvustame killukesi Eesti ajaloo ühe vägevaima naise, laulja ja laulupedagoogi Aino Tamme kogust, mis kannab numbrit M13 ja koosneb pea 5000 museaalist. Tegu on muuseumi ühe mahukama isikukoguga ja sellest leiab nii arhiivmaterjale, fotosid kui väärisesemeid.