1941. aasta küüditamine paiskas tuhanded inimesed kodust kaugele Siberisse, katkestades
nende senised eluteed ja sotsiaalsed sidemed. Sellises olukorras omandavad erilise väärtuse
kõik säilinud materjalid, mis võimaldavad täiendada teadmisi küüditatute saatusest.
Ajaloomuuseumi kogudes leiduvad kasetohule kirjutatud tekstid moodustavad ühe niisuguse
väärtusliku allika, sisaldades isiklikke mõtteid, joonistusi ja teateid. Nii Eestis kui ka teistes
riikides, keda nõukogudeaegsed repressioonid puudutasid, käsitletakse kasetohukirju
dokumendipärandina, mis aitab mõista ja teadvustada 20. sajandi totalitaarse võimu
toimemehhanisme.

Vanim ja suurim siinseid ettevõtjaid ühendav organisatsioon Eesti kaubandus-tööstuskoda tuli esmakordselt kokku 100 aastat tagasi 10. novembril 1925. Kuigi sarnase ühenduse asutamist hakati kavandama juba kui kümmekond aastat varem, segasid vahele ebastabiilne poliitiline olukord ja muutused ühiskonnakorralduses. Pikale hoovõtule vaatamata kujunes kaupmeeste ja töösturite ringkonda koondav katuseorganisatsioon kiiresti oluliseks Eesti majanduselu koordineerivaks jõuks ja arengumootoriks, mis populariseeris nii omamaise kauba tarbimist, kui innustas kohalikke tööstureid murdma välisturgudele.

Milliseid lugusid võiks rääkida Tallinna timukamõõk! Tema elutee on küll vaid kümnendik Sumeri kausikese omast, kuid võib arvata, et ka tema on kohanud oma saatuslikku kehalisuse mõlemas otsas – käepidet pigistava timuka ning tema ihutud tera lõiget ootava hukatava peas – väga mitmekesiseid inimlikke tundeid ja mõtteid.