Gümnaasiumi mõiste pärineb Vana-Kreekast ja tähistas esialgu aristokraatlike noorte kooli, kus õpetati filosoofiat, poliitikat ja kirjandust ning tegeldi ka kehaliste harjutuste ehk gümnastikaga. Keskaegses Euroopas tähistas gümnaasium filosoofide ja teadlaste kooskäimise kohta, hiljem humanitaarse kallakuga kooli.
Esimesed uusaegsed gümnaasiumid asutati Saksamaal Straßburgis (1538), Rootsis Västeråsis (1623) ja Soomes Turus (1630). Tartus tegutses Poola ajal lühikest aega jesuiitide gümnaasium. Rootsi võimu ajal asutati gümnaasiumid 1630. aastal Riias ja Tartus ning 1631. aastal Tallinnas. Tartu gümnaasium muudeti 1632. aastal ülikooliks, Tallinna gümnaasium on järjepidevalt tegutsenud tänapäevani ja jätnud oma pika ajaloo jooksul märkimisväärse jälje siinsesse haridusellu.
Tallinna gümnaasium rajati endise tsistertslaste nunnakloostri hoonetesse. Kloostriturg ja gümnaasiumi värav (paremal) enne 1840. aastat. F. H. Cordese akvarell. TLM.
Tallinna gümnaasium pärast koolihoone ümberehitamist. Lorenz Heinrich Peterseni litograafia. AM G 859.
Ferdinand Johann Wiedemann, Tallinna kubermangugümnaasiumi ülemõpetaja (1837-1857), keeleteadlane, akadeemik. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutajaliige, sekretär ja asepresident. Foto A. Hippiuse maalist AM G 3904.
Prof. dr. Carl Rathlef (1810-1895). August Pezoldi akvarell. 1843. AM G 996. Carl Rathlef oli Tallinna kubermangugümnaasiumi ülemõpetaja ja aastatel 1854-1866 Tartu ülikooli ajalooprofessor. EKÜ asutajaliige.
Tallinna toomkool
Eesti
ala vanim enam-vähem järjepidevalt tegutsenud kool on Tallinna
toomkool, mille kohta on esimesed kirjalikud teated 14. sajandi
algusest. 1765. aastal viidi toomkool toomkoguduse alluvusest välja
ja reorganiseeriti rüütlikooliks – Eestimaa rüütelkonna
aadliakadeemiaks. Rüütlikooli
eesmärk oli anda teoreetiliste ja praktiliste oskustega põhjalikku
haridust. Kuigi
rüütlikool oli mõeldud eelkõige Eestimaa aadlike õpetamiseks,
kuulutati see avatuks kõigi seisuste, rahvuste ja usutunnistuste
esindajatele. Arvestades
õpilaste erinevat taset eri õppeinetes viidi toomkoolis sisse
aineklassisüsteem:
õpilane võis õppida näiteks üht õppeainet prima
tasemel, mõnda teist aga secunda
tasemel. 1775.
aastal asutati Kuramaa pealinnas Miitavis (Jelgavas) sama tasemega
akadeemiline gümnaasium Academia Petrina, mis oli üks
kandidaate,
kui 18. sajandi viimastel aastatel hakati kavandama ülikooli
asutamist Venemaa Läänemere kubermangudesse. 1801–1802 langes
valik siiski Tartu Ülikooli taastamise kasuks.
Pildil on 1691. aastal valminud koolihoone (paremal) ja 1845. aastal valminud
õppehoone (vasakul), taamal toomkirik. Rist
pildiallkirjas osutab toomkooli sulgemisele 1892. aastal seoses
venestamisega – rüütelkond keeldus oma kooli venekeelseks
muutmast.
AM P 4052
Academia Petrina hoone Jelgavas.
Viljandi maagümnaasium. Foto albumist Malierische Ansichten aus Livland, Estland und Kurland (Maalilisi vaateid Liivimaalt, Eestimaalt ja Kuramaalt), Riia-Moskva 1901. Am Rmtk 7554.
Viljandi
maagümnaasiumis käisid põhiliselt Liivimaa Eesti ala aadlike
pojad, aga ka mõned eesti soost õppurid, nagu näiteks kirjanik
Karl August Hindrey, kes kajastab kooliga seonduvat ka oma
mälestusteraamatus. Kool on õppeasutusena tegutsenud järjepidevalt,
praegu põhikoolina Viljandi Kesklinna Kooli nime all. Selles koolis
on õppinud klaasitööstur Johannes Lorup, keelemees Pent Nurmekund,
ajaloomuuseumi arhivaar Sirje Annist jpt.
Birkenruh’
maagümnaasiumi hoone Võnnus. Autori foto.
1802 algas Venemaa haridussüsteemi reform. Loodi haridusministeerium, millele allusid õpperingkonnad, mille keskusteks omakorda said ülikoolid. Kubermangulinnades asutati kubermangugümnaasiumid. Balti rüütelkondade eestvõttel taasavati Tartus ülikool, Landesuniversität, mis aga muudeti juba samal aastal riiklikuks (keiserlikuks) ülikooliks. Tallinnas oli sel ajal kaks gümnaasiumiharidust andvat õppeasutust: 1805. aastal Eestimaa kubermangugümnaasiumiks nimetatud Gustav Adolfi Gümnaasium ning Eestimaa Rüütli- ja Toomkool. Kubermangugümnaasiumi puhul oli tegemist riikliku, toomkooli puhul maaomavalitsuse ehk rüütelkonna poolt ülalpeetava õppeasutusega. Samasugused rüütelkonnagümnaasiumid juba tegutsesid või rajatati ka Liivi- ja Kuramaal (Viljandis, Bērzaines, Jelgavas ja Kuldīgas). Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangu gümnaasiumid kuulusid Tartu õpperingkonda, mille keskuseks oli Tartu ülikool.
Lisaks
kahele eelnimetatud õppeasutusele – kubermangugümnaasiumile ning
rüütli- ja toomkoolile hakati Tallinna uusi gümnaasiume rajama
alles 19. sajandi II poolel.
F. Chevalier. Toomkooli direktori Aleksander Plate (1807–1865) portree. Litograafia. AM G 3735
Alexander
Plate sündis Viiburis. Toomkoolis alustas ta tööd 1830. aastal.
Tema
23-aastase direktoriks oleku aja jooksul laiendati kooli raamatukogu
ja füüsikakabinetti ning püstitati uus koolihoone (1845).
Kaasaegsed hindasid Alexander Plate teravat mõistust, teotahet ja
erudeeritust oma valdkonnas - klassikalises filoloogias, aga samuti
ka tema head ärivaistu ja elutarkust. Plate suhtus õpilastesse
empaatiaga, tema iseloomujooned tagasid talle edu ja lugupidamise nii
õpilaste kui ka õpetajate hulgas.
Toomkooli
abiturientide märk. AM PK 12226.
Toomkooli päevik: Secunda, 1846–47. AM D 133.1.51
AM D 133.1.58.
Lehekülg toomkooli päevikust, milles on järgmised lahtrid: puudumised, hoolsus ja käitumine, õppeaine. Päevikusse tegi märkmeid aineõpetaja ning sinna kanti nii kiitusi kui ka laitusi:
„Tiesenhausen,
Uexküll segavad tundi. Carl Stackelberg vabandas. Al. Kalm ei olnud
palvel. Uexküll ei ole tundideks piisavalt õppinud. Peale selle on
ta ka tähelepanematu.“
AM D 81.1.32
1839.
aastal oli toomkoolis õppemaks aadlike ja vaimulike poegadel 11,
teistele 15 hõberubla semestris, 1852. aastal aadlike ja vaimulike
poegadel 30, teistest seisusest õppuritel 50 hõberubla aastas.
1860. aastal õppemaks võrdsustati ja seisusest hoolimata tuli
maksta 40, alates 1878. aastast 60 hõberubla aastas. Selline
õppemaks jäi kehtima kuni kooli sulgemiseni 1893. aastal.
AM F 32245.
Eduard Pabst oli toomkooli antiikajaloo ja klassikaliste keelte õpetaja. Ta oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige ja ühingu raamatukoguhoidja. Pabst publitseeris Eesti- ja Liivimaa ajalooallikaid, ta algatas Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands (1868) väljaandmise, tõlkis alamsaksa keelest Russowi „Liivimaa kroonika“ (Reval, 1845) ning ladina keelest Läti Hendriku kroonika (Reval, 1867).
Tallinnas erinevalt Tartust ei olnud ülikooli ja siinne haritlaskond koondus 1842. aastal asutatud Eestimaa Kirjanduse Ühingu ümber, mille 38 asutajaliikmest kuus olid gümnaasiumi ja kuus toomkooli õpetajad.
„Kuigi kubermangugümnaasiumi ja toomkooli õpilaste vahel valitses ammust ajast vastastikune upsakus, elasid mõlema kooli õpetajad 1830. ja 1840. aastail omavahel heas ja sageli sõbralikus läbikäimises“, kirjutab publitsist ja kunstnik, EKÜ muuseumi initsiaator Leopold von Pezold. Gümnaasiumi vilistlane Gotthard Hansen aga pajatab oma mälestustes lõbusaid lugusid gümnaasiumi ja toomkooli õpilaste vahelistest löömingutest linna kaitserajatistel.
Koolimälestusi leiame veel paljude kuulsate toomkooli kasvandike – loodusteadlase Karl Ernst von Baeri, Georg Julius Schultz-Bertrami (pseudonüüm Dr. Bertram), rüütelkonna peamehe parun Eduard Dellingshauseni jmt. raamatuist. Ühed värvikamad kirjeldused toomkooli-ajast pärinevad Otto von Grünewaldilt: koolipoisid on nagu poisid ikka, täis ettevõtlikkust, elurõõmu ja vaba luulelendu. Üks secunda poiss kirjutas luuletuse oma muljetest hommikupalvuselt, millega toomkoolis koolipäeva alustati. Laulu jäädvustas ta ka toonaseid õpetajad. Saksa keelest tõlkis värsid toomkooli 2019. aasta juubelinäituse jaoks kolleeg Ivar Leimus.
see lööb mul okseluugid valla,
misjärel õudusega märkan,
et Sallmann ringutades ärkab.
Herr Köhler istub kõige ees,
peab jutlust liiga pikaks mees.
Ta kõrval punahabet seab
herr Häubler, kel ei karvu peas.
Siis siniprillides ja frakis
on Müllerchen, kes aina sakis.
Ta kõrval üürgab kõigest väest,
herr Bienemann, kel viis läeb käest.
Ja lauldes nii, kuis aitab jaks
vaob suu neil õudselt kõveraks.
Veel pole näind, et palvetab,
Ikonnikoff, see Vene papp.
Fotod toomkooli albumist: õpetajad Häubler, Sallmann ja Fleischer.
Toomkooli abituriendid väljasõidul. Abiturientenschmor kell kuus hommikul. 1889. AM F 13198
- Head õpetajate päeva ja toredaid koolitunde kõigile õpetajatele!