Juurdepääsetavus

Teksti suurus
Reavahe kõrgus
Kontrastsus
Teised valikud
|

Ajaveeb. Kuldmünt Tallinna lahest

Eesti maapõuest on avastatud sadu, võib-olla koguni tuhandeid hõbemüntidest ja -ehetest koosnevaid muinasvarasid. Seevastu kuldmüntide leiud on meil väga haruldased, seda eriti maal. Talumeestele oli keskajal nimelt keelatud kuldrahas tasuda, sest tollase müntide kirevuse juures oli kerge nendega külarahvast petta.

Kuid ega linnadeski pole kuldmünte päevavalgele tulnud palju. Üllataval kombel kaevati esimene niisugune rahatükk, Lääne-Friisimaal 1601. aastal vermitud tukat, Tallinnast välja alles 2008. aastal Vabaduse väljaku arheoloogiliste uuringute käigus. Mõni aasta hiljem toodi Eesti ajaloomuuseumisse Liège’i piiskopi Jean de Hornes (1485–1505) vermitud nn postulaatkulden (Horni kulden), mis väidetavalt sillerdas leidjale vastu Linnahalli all madalas kaldavees. Leiulugu võib vastata tõele, sest üpris lähedalt Jahu tänavalt kaevati keskaegsest prügiladestusest välja veel teinegi samasugune kuldmünt. Praeguseks on neile Tallinnast lisandunud veel paar kesk- ja varauusaegset kuldmünti.

Kuid tagasi Horni kuldna juurde. See oli omal ajal väga levinud, aga ka kurikuulsalt odav kuldmünt. Ta kaalus keskmiselt natuke üle 2 grammi (Ajaloomuuseumi eksemplar kõigest 1,76 g, aga münt on tugevasti kulunud ning auguga) ja sisaldas vaid 415 ‰ ehk umbes grammi jagu puhast kulda. Mündi esikülg kannab Püha Lambertuse kujutist, tagakülg emitendi vappi ja nime: +IOh(ANNE)S DE hORN EP(ISCOPU)S LEODIE. 16. sajandi alguspoolel oli Horni kulden väärt umbes ühe Riia marga, ehkki kohaliku raha väärtuse kahanedes nende kurss ajapikku tõusis.


Tallinlaste käes oli kulda siiski märksa enam, kui vähesed üksikud leiud lubavad järeldada. 1533. aastal manalasse varisenud Potgeteri lese sukasääres oli 291 Horni kuldna kõrval üks Inglise roosnoobel, 115 Inglise angelotti, 76 Reini kuldnat, 82 Gelderni kuldnat, 115 Emdeni kuldnat, 19 Davidi kuldnat, kaks postulaatkuldnat, 56 Lübecki kuldnat, 17 Burgundia hertsogi Philipp Ilusa kuldnat, kaheksa keiser Karl V kuldnat ning 31 tukatit. 1531. aastal surnud Wichmanni lese varalaekast avastati koguni 700 Horni ja 148 Emdeni kuldnat. Näiteid või tuua veel, ehkki tundub, et just siinsed lesed olid kulla tallele panemises iseäranis usinad.


  • Ajaloomuuseumi kogusse kuuluvadi põnevaid ajaloolisi esemeid saab näha ka Suurgildi hoone püsiekspositsiooni uuenduse käigus äsja avatud Legendide kambris.

Vaata saadaval olevaid Kontaktkoopia Münte


Mündid e-poes