Avaleht > Собрания Эстонского исторического музея
Eesti Ajaloomuuseumi kogud
There are no translations available.

Ajaloomuuseumi kogude alguseks võib pidada 1842. aastat, kui Eestimaa Kirjanduse Ühing alustas kollektsioneerimist sihiga luua muuseum. 1844. aastaks oli välja kujunenud kogude esialgne struktuur: muinsused (ürikud, antikviteedid, pitserid, mündid), kunstiesemed ja looduslooline kogu. Esimeseks muuseumi konservaatoriks ehk varahoidjaks oli Carl Julius Paucker. Kui Provintsiaalmuuseum avas 1864. aastal Kanuti gildi hoones uksed, hakkasid kogud kiiresti kasvama. 1870. aastal annetati muuseumile Johann Burchardi kollektsioon Mon Faible. 1875. aastal ilmus trükis esimene kogude kataloog, mille koostas G. J. von Hansen. Baltisaksa taustaga Provintsiaalmuuseumi kollektsioonide, arhiivi ja raamatukogu suurt väärtust ja teaduspotentsiaali tunnustas ka Eesti Vabariik.

Nõukogude võimu korraldusel muudeti Provintsiaalmuuseum 1940. aastal Eesti NSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumiks ning sellega liideti Sõjamuuseumi, Politsei- ja mõne väiksema muuseumi kogud. Looduskogude põhjal moodustati Eesti NSV Loodusmuuseum. Sõja järel anti muuseumile üle Õpetatud Eesti Seltsi materjalid ning museaale Postimuuseumist, Kirjandusmuuseumist, Eesti Rahva Muuseumist. 1950. aastal pidi muuseum loovutama u 135 500 raamatut jm trükist Teaduste Akadeemia Raamatukogule, mis said sealse Baltica osakonna tuumikuks. Stalinistlikel meetoditel „puhastati“ muuseum „väärtusetutest ja kahjulikest esemetest“. Põletati Eesti Vabariigi aegseid kunstiteoseid, 91,5 kg paberraha, anti utiili 14 kg fotonegatiive jne. Postimuuseumi varad viidi Leningradi A. S. Popovi nim Side Keskmuuseumi. Kokku kaotas muuseum üle 200 000 museaali. 1961. aastal loovutati TA Ajaloo Instituudile 88861 münti ja 117 hõbeeset. Stabiilne olukord sisuliseks tööks saavutati alles 1960. aastate keskpaigaks. 1963. aastal toimus Ajaloomuuseumi üleminek Teaduste Akadeemia alluvusest Eesti NSV Kultuuriministeeriumi alluvusse.

1989. aastal toimunud näitusega „Kolmevärviline Eesti“ ning Eesti iseseisvumisega 1990. aastate alguses hakkasid kogud jõudsalt täienema nõukogude perioodi üle elanud Eesti Vabariigi (1918-1940) aegsete esemetega. Tänapäeval on muuseumi kogumispoliitika üheks põhimõtteks Eesti-kesksus s.t. muuseum kogub nii Eestis kasutatud, toodetud kui ka Eestiga seotud materjale. Teine põhimõte puudutab Eesti riigis elanud ja elavate rahvuste kultuuripärandi jäädvustamist. Ajaline rõhuasetus kogude täiendamisel on nihkunud lähiajaloole. Kogude täiendamine toimub nii ostude, kogumistöö kui annetuste ja kingituste kaudu. Lisaks pidevale kogude täiendamisele on muuseumi ülesandeks kogude kättesaadavaks tegemine uurijatele ning teistele huvilistele. Alates 2009. aasta kevadest rakendub muuseumis veebipõhine infosüsteem (MuIS), mis võimaldab muuseumikogudega tutvumise kodust lahkumata. Lisaks toimub muuseumi kogude digiteerimine. Ajaloomuuseum osaleb Ennistuskoja Kanut pilootprojektis, mille käigus digiteeritakse erinevate linnade 20. sajandi alguse vaadetega klaasnegatiivi ning ehk juba 2009. aasta lõpus on võimalik neid ka huvilistel veebivahendusel näha.

31.12.2014 seisuga säilitatakse Eesti Ajaloomuuseumis 343 975 museaali.

Eesti Ajaloomuuseumi kogumispõhimõtted on vastu võetud detsembris 2015. Vaata lähemalt SIIT!

Sirje Pallo

  • peavarahoidja
  • tel 6968613
  • sirje.pallo(at)ajaloomuuseum.ee