Kloogal, holokausti ohvrite mälestuspaigas on avatud Eesti Ajaloomuuseumi väliekspositsioon "Klooga laager ja holokaust".
Klooga ekspositsioon avati 16. septembril 2013. Tollane Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis sõnas avamisel: "Klooga laagri massimõrva ohvrite mälestamine ja toimunu jäädvustamine väliekspositsiooniga on sümboolse tähendusega. Eesti ajaloolased ja Eesti Ajaloomuuseum on järjekindlalt püüelnud selle poole, et meile endile ja meie külalistele kujuneks siinsest ajaloost võimalikult tõene pilt."
Mälestuspaika rajatud ekspositsiooni eesmärk on teadvustada, et 19. septembril 1944 toimus Kloogal üks suuremaid massimõrvu Saksa okupatsiooni aegses Eestis. Väliekspositsioon annab ülevaate Klooga koonduslaagrist, mis oli üks paljudest Natsi-Saksamaa sunnitöölaagritest. Klooga laager oli integreeritud laiemasse laagrite võrgustikku, mis teenisid Saksamaa sõjamajanduslikke huve ning kus viidi etnilistel ja rassilistel alustel ellu natside kuritegelikku poliitikat. Ekspositsiooni oluline ülesanne on holokausti ohvrite mälestuse jäädvustamine.
Eesti Ajaloomuuseumi koostatud väliekspositsioon annab ülevaate Klooga koonduslaagri rajamisest ja seostest teiste laagritega Eestis. Teada saab, mida Klooga laager tähendas natside koloniaalmajanduses, missugune oli sunnitöö laad ja kuidas oli korraldatud laagri igapäevaelu. Ekspositsiooni keskmes on koonduslaagri õõvastav likvideerimine 1944. aasta septembris.
Väliekspositsioon on valminud Eesti Ajaloomuuseumi eestvedamisel ning koostöös Kultuuriministeeriumi ja Eesti Juudi Kogukonnaga. Ekspositsiooni arhitektuuriprojekti autorid on Mari Rass ja Diana Taalfeld, nende töö põhineb 2012. aasta septembris toimunud arhitektuurikonkursi võidutööl märgusõnaga "Mäletame" (lähem info konkursi kohta SIIN). Suured betoonplokid, millel näituse tekstid paiknevad, viitavad sümboolselt Klooga laagrile – sealsed vangid valmistasid Saksamaa sõjatööstuse tarvis ka betoonelemente. Arhitektide sõnutsi on ekspositsioon "nagu laiali laotatud raamat, mis seletab jalutuskäigu ja selle vahel peetavate pauside abil kogu loo. Sirgete sihtidena külastajaid juhtivad teerajad seovad Kloogal asuvad mälestusmärgid ühtseks tervikuks." Nüüdisaegne arhitektuurikeskkond loob uue tähendusvälja, ühendades holokausti ohvrite traagilise mälestuspaiga toimunud sündmusi meenutava ajaloonäitusega.
Väliekspositsioon pälvis 2013. aastal Eesti Kultuurkapitali maastikuarhitektuuri preemia.
Meeskond
Kuraator: Olev Liivik
Konsultandid: Ruth Bettina Birn, Tõnis Liibek, Meelis Maripuu
Keeletoimetaja: Hille Saluäär
Tõlge inglise ja vene keelde: Refiner Translations OÜ. Inglise keele toimetaja: Ruth Bettina Birn, vene keele toimetaja: Einar Värä
Arhitektuurne projekteerimine: Mari Rass, Diana Taalfeld, Jüri Rass (EA Reng AS)
Graafiline disain: AKU
Ehitaja: KRTL OÜ / Lemminkäinen Eesti AS
Projektijuhid: Sirje Karis, Heinu Klaas, Inge Laurik-Teder
Väliekspositsiooni tarbeks eraldas finantsvahendid Kultuuriministeerium vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammile. Ehitushanke maksumus oli 249 722 eurot (lisandub käibemaks).
Väliekspositsioon "KLOOGA LAAGER JA HOLOKAUST" on avatud Harju maakonnas Klooga aleviku vahetus läheduses. Raudteepeatus: Klooga-Aedlinn. Sõiduautode ja bussidega tulijad pääsevad parklasse Tallinna-Paldiski maanteelt, pärast raudteeülesõitu. Ekspositsioon on kõigile külastajatele avatud ööpäev ringi ja tasuta.