Suurgildi hoone lugu
picture

Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. aastal. 1406. aastal ostis Suurgild hoone ehitamiseks krundi raekoja lähistel ning 1417. aastal valmis hilisgooti stiilis kõrge viilkatusega hoone, millest sai aastasadadeks Tallinna kõrgkihi pidutsemise koht. Suurgildi hoone fassaadi kõige silmatorkavam asi on portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed pronksist koputitega, mida peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks.

Suurgildi hoonel on olnud väga palju funktsioone: peale Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidutsemiskoha oli see ka rongkäikude alg- ja lõpp-punkt, majas peeti pulmi, jumalateenistusi (seda küll vaid paarkümmend aastat, pärast Oleviste kiriku põlemist 1820. aastal), teatrietendusi ja kohtuistungeid. Alates 1872. aastast oli hoone Tallinna Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks.

1896. aastal leidis Suurgildi hoones aset esimene filminäitamine Eestis. Tolleaegse Börsihoone  väikeses saalis oli tallinlastel võimalus 50 kopika eest uue tehnikaime – filmiga – kohapeal tutvuda. Näidati filmiprogrammi, mis koosnes kümnest umbes minutipikkusest palast. Sama filmiprogrammi näidati Börsihoones veel 13 päeva ja seda saatis suur publikumenu.

Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone Eesti Ajaloomuuseumi põhihoone.

2011. aastal taasavati Suurgildi hoone külastajatele pärast põhjalikke restaureerimis- ja remonditöid. Vaata 3D-animatsiooni:


Kogu hiilguses saab imetleda 1410. aastal valminud gooti stiilis hoone pidulikke saale ja seni avalikkusele suletud olnud keldriruume. Majas on nüüdisaegne muuseumikeskkond, mis ekspositsiooni, erinevate näituste, haridustegevuste, kultuuriprogrammide ja teenuste kaudu võimaldab tutvustada eestluse ja eestlaste lugu.

2014. aastal pälvis Suurgildi hoone esimeste seas uue Euroopa kultuuripärandi märgise.  Selleks et märgis saada, tuleb täita kaks olulist tingimust – paik peab olema oluline Euroopa ajaloos ja kultuuris ning kandma Euroopa integratsiooni mõtet.

Eesti Ajaloomuuseumi taotluse puhul tõstis žürii esile, et keskajast pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on hea näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist. Kaupmeeste gildi ja neile kuulunud maja rollist Euroopa ajaloos saab ülevaate ajaloomuuseumi püsinäitusel „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu".