Avaleht > Veebinäitused
Veebinäitused

BALTI KETT 25

23. augustil 2014 möödub 25 aastat Balti ketist, mis on teadaolevalt suurim massimeeleavaldus Eesti ajaloos ja üks suurimaid maailma ajaloos. Eesti Ajaloomuuseum tähistab veerandsajandi möödumist monumentaalsest meeleavaldusest veebinäitusega “Balti kett 25”.

Baltimaade Rahvarinnete poolt korraldatud poliitilise demonstratsiooni käigus võtsid 23. augustil 1989 üksteisel kätest kinni hinnanguliselt kuni 2 miljonit eestlast, lätlast ja leedulast, moodustades nii läbi kolme maa ulatunud üle 600 km pikkuse inimketi. Sellega protesteeriti 50 aastat varem NSV Liidu ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa vahel sõlmitud lepingu, Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) salaprotokollide, vastu. MRP-iga piiritlesid kaks agressiivset diktatuurirežiimi omavahel mõjusfäärid Kesk- ja Põhja-Euroopas ning sellega oli avatud tee Teise maailmasõja puhkemiseks ja Baltimaade iseseisvuse hävitamiseks.

Eesti Ajaloomuusemi veebinäitusel "Balti kett 25" leiab kajastamist nii MRP tähendus kui ka selle tagajärjed. Balti keti teema all avatakse massidemonstratsiooni roll Baltikumi taasiseseisvumise protsessis laiemalt, ühtlasi on vaatluse all MRP hukkamõistmiseks korraldatud inimketi ettevalmistamine ja läbiviimine. Kuna tegemist on väga laialdasi rahvamasse haaranud emotsionaalse sündmusega, moodustab olulise osa näitusest Balti keti korraldajate ja osavõtjate lühimeenutustest koostatud mitmeplaaniline mosaiik.

Veebinäitust toetab installatsioon füüsilises ruumis. Eesti Ajaloomuuseumis Maarjamäe lossis on Eesti Vabariigi ajalugu kajastavale suurnäitusele “ISEOLEMISE TAHE” lisatud Balti keti teemaline installatsioon, kus on võimalik ühtlasi tutvuda ka veebinäitusega.

Veebinäitus “Balti kett 25” on avatud eesti, inglise ja vene keeles aadressil baltikett.ajaloomuuseum.ee

Fotol: Meenutame Balti ketti! Eesti Ajaloomuuseum tegi Katrin Sipelga juhtimisel 2014. aasta suvel Obinitsas Balti keti teemalise fotolavastuse, mida saab näha nüüd Maarjamäe lossis. Aitäh osalejatele! Fotograaf: Tiit Lepp

 

MÄLU. NÕUKOGUDEAEGSED MONUMENTAALSKULPTUURID MAARJAMÄE LOSSI PARGIS

Eesti Ajaloomuuseumi virtuaalnäitus tutvustab Maarjamäe lossi juurde viimase aastakümne jooksul kogutud nõukogudeaegseid monumente. Neid on kogutud eesmärgiga kujundada Maarjamäe lossi parki väliekspositsioon, mis tutvustab üht perioodi siinsest minevikuloost.

am mm9366Suur osa monumente on kunstiliselt kõrgel tasemel ning väärivad säilitamist ka kunstiajaloolisest aspektist. Siiski kõnelevad nad paljude jaoks valusast perioodist, mil Eesti Vabariik oli okupeeritud ning sündmustest, mida mäletada on raske. 
Eesti Vabariigi allutamisega Nõukogude Liidu valitsemise alla algas 1944. aastal monumentaalse mälumaastiku ümberkujundamine. Eesti puhastati kõigist eelmise korra ebasobivatest monumentidest, mis tähendas sadade mälestusmärkide kõrvaldamist ja lõhkumist. Teisalt alustati n.ö oma monumentide püstitamisega: esmalt kuulutati välja konkursid Suure Isamaasõja võidu tähistamise ausambale, Viktor Kingissepa ja Johannes Lauristini ausammastele Tallinnas, millele järgnesid üha uued nõukogude ideoloogiale sobilike kangelaste monumentide konkursid ja püstitamised.
Sama saatus, mis 1940. aastatel tabas Eesti Vabadussõja monumente, jõudis Eesti iseseisvuse taastamise järel nõukogudeaegsete monumentideni. 1990. aastate algul võeti ametlikult või rahva spontaansel algatusel maha enamik kommunistlike juhtide ja revolutsionääride ausambaid. Neist mitmed on nüüdseks jõudnud Eesti Ajaloomuuseumisse.

Virtuaalnäitus „MÄLU" on aja jooksul täienev näitus. Seda koostades selgus, et paljud andmed monumentide mahavõtmisest kui ka skulptuuride püstitamisloost on vajunud unustusehõlma. Loodame näituse külastajate kaasabil seniseid teadmisi täiendada.
Palume kõigil, kel on täpsustavat lisainfot monumentide endi eluloo kohta saata teavet e-posti aadressile inge.laurik(at)ajaloomuuseum.ee Kogume monumentide kohta ka fotomaterjali, jooniseid jmt. Eesti Ajaloomuuseum jätkab pargi täiendamist uute objektidega ning nendegi kohta võib eelpool nimetatud e-posti aadressile informatsiooni saata.
Leiate virtuaalnäituse „MÄLU" klikkides SIIA!
Näitus on eesti- ja inglisekeelne.

 

JUUDI KOGUKONNA AJALUGU EESTIS JA HOLOKAUST

Veebinäitus “Juudi kogukonna ajalugu Eestis ja holokaust” on laiendus Eesti Ajaloomuuseumi ekspositsioonile “Riik malelaual. Saksa okupatsioon Eestis 1941–1944, mis avati Maarjamäe lossi Tallihoones 2014. aastal.

Veebinäitus annab ülevaate siinse juudi kogukonna ja Eestisse deporteeritud juutide traagilisest saatusest Teise maailmasõja ajal. Vaadata saab videointervjuusid (USC Shoah Foundation Institute) kaheksa inimesega, kes kõnelevad oma elust Eestis olnud koonduslaagrites. Veebinäitus annab hea võimaluse tutvuda juudi kogukonna ajalooga Eestis ning õppida väärtustama selle etnilise ja usulise vähemuse mitmepalgelist ja huvitavat minevikku kui ka tänapäeva.

Koostaja: Martin Jaigma

Tõlge inglise keelde: Martin Jaigma

Tõlke toimetaja: Luisa Tõlkebüroo

Veebinäituse tootja: Fain OÜ

Veebinäitus “Juudi kogukonna ajalugu Eestis ja holokaust” on eesti ja inglise keeles. Leiate näituse klikkides SIIA!


Fotol: Juudi koonduslaagri järelvaatajad ja vangid Kiviõli laagris. 1943. või 1944. aasta. Erakogu

 

 

HÜVASTI, CHARLIE! 20 AASTAT KOMMUNISMI KOKKUVARISEMISEST EUROOPAS

Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ja Euroopa Parlamendi Eesti Infobüroo näituse koostas Eesti Ajaloomuuseum. Rändnäitus külastas kümmet Eesti erinevat paika ja on nüüdseks kättesaadav veebilehe vahendusel.  „Hüvasti Charlie!“ vaatab tagasi murrangulistele sündmustele, mis aastatel 1987–1991 kujundasid ümber Euroopa kaardi, arutleb kommunismi kokkuvarisemise põhjuste üle ning püüab uuesti hinnata maailma, kus elame praegu.

Kaks aastakümmet tagasi lahutas demokraatlikku Lääne-Euroopat ja kommunistlikku Ida-Euroopat raudne eesriie – läbitungimatud riigipiirid ning kahe ideoloogia vaheline kuristik. Külma sõja eraldusjooni sümboliseeris Berliini müür ühes piirikontrollpunktidega, millest tuntuim oli punkt nimega Charlie. Tollal ennustasid vähesed Euroopale ühist tulevikku. Järsku varises see külmas sõjas kangestunud maailmakord kokku. Berliini müür langes ning muutus kommunistlike diktatuuride sümbolist uue, lootusrikkama ajastu sümboliks. Koos müüriga jäeti hüvasti ka Charlie-nimelise kontrollpunktiga. Kommunismi lõpu ja Euroopa ühendamise pöördelise tähtsusega ajaloosündmusi tutvustav näitus vaatleb Eesti taasiseseisvumist ja Nõukogude Liidu lagunemist kõrvuti revolutsioodega Ida-Euroopa riikides, püüdes asetada Eesti ja Balti riigid selgemini Euroopa ajalookaardile. Ajaloosündmuste vahetumaks mõistmiseks räägivad kaasa aastate 1987-1991 murrangutes olulist rolli mänginud persoonid, kelle lugude abil seotakse mitmetahuliseks tervikuks kommunistliku utoopia lammutamine nii poliitikas, kultuuris kui ka igapäevaelus.

 

 

 

 

SOOLAPABERFOTOD EESTI AJALOOMUUSEUMI KOGUS

Valminud on veebikataloog Eesti Ajaloomuuseumi fotokogu soolapaberfotodest. Kataloogi leiate aadressilt:

http://soolapaberfoto.virtuaalmuuseum.ee

KLAASILASTE ÜRGISA. MAKS ROOSMA 100

Eesti Ajaloomuuseumi ja Ennistuskoda Kanut koostöös valminud virtuaalnäitus "Klaasilaste ürgisa. Maks Roosma 100"

http://roosmaa.virtuaalmuuseum.ee/

VICTORIA & ALBERTI MUUSEUMI PROJEKT "CHILDREN OF REVOLUTION". PLAKATINÄITUS

Näitus Designing Democracy: Posters and the Political Transformation of Europe 1989–1991 on kättesaadav V&A Muuseumi kodulehe aadressil: http://www.vam.ac.uk/collections/prints_books/features/designing_democracy/index.html

20. novembril 2009 toimus Londonis Victoria & Alberti Muuseumis näituse „Demokraatia kujundamine: plakatid ja poliitilised muudatused Euroopas 1989–1991“ pidulik avamine. Eesti Ajaloomuuseum koostas näitusel olevate Eesti plakatite kirjeldused.
...........
Ida-Euroopas 1989. aastal toimunud pööret demokraatiale tähistati 2009. aastal projektiga „Revolutsiooni lapsed“ (Children of the Revolution). Selle raames tehti veebis kättesaadavaks üle 250 Victoria & Alberti Muuseumi kogusse kuuluva plakati, mis peegeldavad murrangulist ajajärku. Näitus Designing Democracy: Posters and the Political Transformation of Europe 1989–1991 on kättesaadav V&A Muuseumi kodulehe aadressil: http://www.vam.ac.uk/collections/prints_books/features/designing_democracy/index.html Plakatid on leitavad ka kasutades otsingut (Search Collections).
...........
V&A Muuseumi kollektsiooni digiteerimise raames kaasati projekti rahvusvaheline grupp eksperte eesmärgiga saada rohkem infot plakatite ja nende loomise konteksti kohta, et teadvustada, millised sündmused seisid konkreetse plakati loomise taga ning mida plakatil kujutatu tähendab.
...........
Katalogiseerimise projekti juhtis Catherine Flood (kuraator, V&A Muuseum). Eestist osalesid projektis Ene Hiio (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-koguhoidja), Tõnis Liibek (Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor) ja Toomas Hiio (Eesti Sõjamuuseumi direktori asetäitja teadusalal). Projekti koordineeris Eesti Vabariigi kultuuriesindaja Suurbritannias Reet Remmel.
...........
20. novembril 2009 toimus V&A Muuseumis seminar, kus arutleti mitmeid projektiga seonduvaid probleeme –  millised on plakatite analüüsimise metodoloogiad, plakatite tänapäevane kasutamine nende tähendus ja selle muutumine ajas jne. Seminari materjalide ning näituse baasil valmistatakse ette kataloog, mis ilmub 2010. aastal.
...........
Plakatite digiteerimist toetas Euroopa Komisjoni Suurbritannia Esindus  http://ec.europa.eu/unitedkingdom