Avaleht > Uudiste arhiiv > AJALOOLAUPÄEVAK JOHANN REINHOLD VON PATKULIST
AJALOOLAUPÄEVAK JOHANN REINHOLD VON PATKULIST
Kolmapäev, 26 Veebruar 2014 16:43

Järgmine ajaloolaupäevak sarjast „Reetur või kangelane?" toimub laupäeval, 22. märtsil kell 13.00 Maarjamäe lossis. Ajaloolane ENN KÜNG räägib Johann Reinhold von Patkulist.

 

Johann Reinhold von Patkul (1660-1707) oli Liivimaa rüütelkonna aadlipoliitik. Üliandekas noormees sai hea hariduse õigusteaduse, teoloogia ja ajaloo alal, kuid samas oli Patkulil väljakannatamatu ja kättemaksuhimuline iseloom, mis viis ta pidevatesse tülidesse ja kohtuprotsessideni. 1687. aastal astus Patkul jalaväekaptenina Karl XI teenistusse. 1690. aastast osales ta Liivimaa rüütelkonna maapäeva töös ja samal aastal reisis ta rüütelkonna saadikuna oktoobris Stockholmi, et taotleda Liivimaal mõisate reduktsiooni leebemas vormis. Pärast tagasipöördumist esitas Patkul maapäevale teate, et reduktsiooni osas on kõik veel lahtine. Patkul koostas kuningale esildise, milles viidati reduktsiooni võimalikele tagajärgedele, nagu Liivimaa allakäik, sakslaste väljaränne, talupoegade pagemine, maa lagedaks jäämine ja näljahäda. Rootsi keskvõim pidas kirja majesteedi solvamiseks ja Patkul kui kirja koostaja pidi koos kolme kaaslasega Stockholmi ilmuma, kus neile esitati süüdistus.
Kohtuotsust ära ootamata põgenes Patkul oktoobris 1694 Kuramaale. Sellest hoolimata mõisteti talle majesteedi solvamise ja mässamise eest vasaku käe, au, elu ja varanduse kaotus. Välismaale põgenenuna tegutses Patkul Rootsi vastu. Alates 1698 oli ta Saksi kuurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva teenistuses. Tänu tema diplomaatilisele kaasabile sõlmiti sõjaline liit August II Tugeva ja Vene tsaari Peeter Suure vahel. Patkuli eesmärk oli Eesti- ja Liivimaa eraldamine Rootsist. 1703. aastal läks ta Vene tsaari teenistusse. 1705 lasi Saksi valitsus Patkuli vahistada ja 1707 anti ta Karl XII välja, kes lasi ta rattale tõmmata ja pea maha raiuda. Patkulit on peetud Põhjasõja süüdlaseks.

 

Pildil: Johann Reinhold von Patkul . Metšilovi joonistuse repro. AM F 19267

 

Järgmine ajaloolaupäevak toimub 26. aprillil 2014, mil räägitakse SERGEI ŠAHHOVSKOIST. Vaata ajaloolaupäevakute kava SIIT!

Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos, mis vajavad täiendavat uurimist ning on atraktiivsed ja huvipakkuvad ka avalikkusele. Seitsmenda loengutesarja läbivaks teemaks on „Reetur või kangelane?". Loengusarja raames tutvustame Eesti ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud vastuolulisi isikuid, keda on eri aegadel või erinevate osapoolte poolt ülistatud ja kangelaseks peetud või reeturiks kuulutatud. Kõik vaatluse all olevad isikud on tänase rahvusriigi vaatenurgast pigem negatiivse tähendusega, kuid ajaloolise objektiivsuse huvides on oluline mõista, millised olid nende isikute tegutsemismotiivid ning tulevikunägemus. Kas tegemist oli kaasajooksikute, reeturite ja eestlaste kui rahvuse hävimist soovivate võimuesindajate või visionääridega. Loengusari näitab ilmekalt, kuivõrd muutuv võib olla hinnang ühe inimese tegevusele sõltuvalt ajast ja hindajast. Loengusarja jooksul tutvustavad tuntud Eesti ajaloolased uuemaid uurimistulemusi ning annavad hinnangu eri ajastu võimuesindajate tegevusele.

Sissepääs ajaloolaupäevakule soodushinnaga 1 €.

Ajaloolaupäevakud toimuvad kord kuus laupäeviti algusega kell 13.00 Maarjamäe lossi kinosaalis (Pirita tee 56).

Maarjamäe lossi juurde sõidavad bussid 1A, 5, 8, 34A ja 38, peatus Maarjamägi.

Võimalik on külastada ka Maarjamäe lossis avatud näituseid:
Avatud on Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „ISEOLEMISE TAHE" ja Filmimuuseumi näitus „SIIN ME OLEME! Eesti filmi esimene sajand".
Muuseum on avatud K-P kell 10-17.

Jälgi Eesti Ajaloomuuseumi uudiseid Facebookis

Täpsem info:
Tõnis Liibek
Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor
tonis.liibek(at)ajaloomuuseum.ee
Tel: 6968 695