Avaleht > Uudiste arhiiv > SUURGILDI HOONE ON EUROOPA KULTUURIPÄRANDI MÄRGISE NOMINENT
SUURGILDI HOONE ON EUROOPA KULTUURIPÄRANDI MÄRGISE NOMINENT
Teisipäev, 10 Detsember 2013 09:07

Euroopa Komisjon andis teada, et Suurgildi hoone Tallinnas on valitud Euroopa kultuuripärandi märgise kandidaatide hulka.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on Euroopa kultuuripärandi märgis Euroopa Liidu uus algatus, mille eesmärgiks on tõsta esile Euroopa ühtsust ja ühiseid väärtusi rõhutavaid paiku. „Märgis on väga noor, millele pandi alus vaid kaks aastat tagasi ja alles tänavu valitakse esimesed märgise saajad," lisas ta. Märgisele kandideerimisel on kaks olulist tingimust – paik peab olema oluline Euroopa ajaloos ja kultuuris või kandma Euroopa integratsiooni mõtet. „Selle algatuse puhul ei ole oluline mitte hoolikas restaureerimistöö, vaid see, kas paigal on Euroopa mõõde ja mismoodi antakse seda edasi Euroopa kodanikele, eriti noortele," märkis Jänes.

Eesti Ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis lisas, et kultuuripärandi märgise kandidaatide hulka valitud Suurgildi maja näol on tegemist ajaloolise hoonega, kus asub aktiivselt tegutsev mäluasutus, mille nüüdisaegne muuseumikeskkond võimaldab läbi ekspositsiooni, erinevate haridustegevuste, kultuuriprogrammide ja teenuste vahendusel tutvustada Euroopa ühiseid väärtusi.

Eesti esitas 2013. aasta voorus märgisele ühe taotluse. Kõiki taotlusi hindas rahvusvahelistest ekspertidest koosnev žürii, mis soovitas Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoonele märgis anda. Lõpliku otsuse teeb Euroopa Komisjon jaanuari alguses.

veinikelder

Eesti Ajaloomuuseumi taotluse puhul tõstis žürii esile, et 15. sajandist pärinev Suurgildi hoone ja kaupmeeste seosed Hansa Liiduga on omamoodi näide keskajal toimunud Euroopa integratsioonist. Kaupmeeste gildi ja neile kuulunud maja rollist Euroopa ajaloos saab ülevaate Ajaloomuuseumi püsinäitusel „Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu". Samuti hindas žürii muuseumi professionaalset meeskonda ning selget nägemust, mismoodi jõuda üha laiema publikuni. Kõik kandidaadid pidid esitama vastava projekti. Lisaks kommenteeris žürii seda, et Eestil on võimalus näidata oma riiki ja eestlaste lugu Euroopa ajaloo ja integratsiooni kontekstis ning julgustas seda ka tegema.

Teised Euroopa kultuuripärandi märgise kandidaadid on Haagi Rahu Palee ja Westerborki koonduslaager Hollandis ning arheoloogiapark Carnuntum Austrias.

Euroopa Komisjon kuulutab kultuuripärandi märgise saajad välja jaanuaris 2014. Eesti saab järgmised kandidaadid esitada 2015. aastal. Järgmistel aastatel lisanduvad paigad peaksid koos andma esindusliku läbilõike Euroopa ajaloo, kultuuri ja integratsiooni erinevatest aspektidest.

Loe lähemalt Euroopa kultuuripärandi märgise kohta siit!

Lisainfo:
Liina Jänes
Kultuuriministeeriumi muinsuskaitse nõunik
6282 381
liina.janes(at)kul.ee

Inge Laurik-Teder
Eesti Ajaloomuuseumi arendusdirektor
6411 631
inge.laurik(at)ajaloomuuseum.ee