Avaleht > Uudiste arhiiv > AJALOOLAUPÄEVAKUTE SEITSMES HOOAEG "REETUR VÕI KANGELANE?"
AJALOOLAUPÄEVAKUTE SEITSMES HOOAEG "REETUR VÕI KANGELANE?"
Esmaspäev, 11 Veebruar 2013 13:21

Eesti Ajaloomuuseumi populaarsete ajaloolaupäevakute sari alustab oma seitsmendat hooaega 25. jaanuaril 2014.

Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos. Seitsmenda loengutesarja läbivaks teemaks on „Reetur või kangelane?". Loengusarja raames tutvustame Eesti ajaloos tähelepanuväärset rolli mänginud vastuolulisi isikuid, keda on eri aegadel või erinevate osapoolte poolt ülistatud ja kangelaseks peetud või reeturiks kuulutatud. Kõik vaatluse all olevad isikud on tänase rahvusriigi vaatenurgast pigem negatiivse tähendusega, kuid ajaloolise objektiivsuse huvides on oluline mõista, millised olid nende isikute tegutsemismotiivid ning tulevikunägemus. Kas tegemist oli kaasajooksikute, reeturite ja eestlaste kui rahvuse hävimist soovivate võimuesindajate või visionääridega. Loengusari näitab ilmekalt, kuivõrd muutuv võib olla hinnang ühe inimese tegevusele sõltuvalt ajast ja hindajast. Loengusarja jooksul tutvustavad tuntud Eesti ajaloolased uuemaid uurimistulemusi ning annavad hinnangu eri ajastu võimuesindajate tegevusele.

Fotol: Artur Sirk kõnet pidamas Võru Vabadussõjalaste Liidu lipu õnnistamisel 12. novembril 1933 Võru turuplatsil. F 29248:1

AVASTA AJA LUGU!

Ajaloolaupäevakud „Reetur või kangelane?" toimuvad laupäeviti kell 13 Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56). Sissepääs sooduspiletiga - 1 euro. Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali.

KAVA:

  • 25. jaanuar 2014 kell 13

KAUPO. Ettekande peab ajaloodoktor Anti Selart.

Liivlaste "justnagu kuningas" Kaupo (?-1217) on jäänud Eesti minevikukujutelmadesse vastuolulise isikuna. Kas ta tegi õige valiku, asudes toetama vallutajaid? Kas liivlaste kokkusulamine lätlasteks mõni sajand hiljem oli selle valiku tagajärg? Vähem tähelepanu on pälvinud Kaupo otsuste ja valikute raamid, mis keerulisel ajal 12.-13. sajandi vahetusel talle arvatavasti vähem võimalusi jätsid, kui see esmapilgul tunduda võib.

  • 22. veebruar 2014 kell 13

HERTSOG MAGNUS. Ettekande peab ajaloodoktor Andres Adamson.

Ajaloolaupäevakul vaadeldakse põhjalikumalt nii hertsog Magnuse isikut kui ka elukäiku. Eelkõige aga nn Liivimaa kuninga rolli siinmail Liivi sõja päevil, mil väga suur osa liivimaalasi sidus Magnusega lootuse sõda võimalikult kiiresti lõpetada ja säilitada sõtta sekkunud naaberriikide kiuste varasemast omariiklusest nii palju kui võimalik.

  • 22. märts 2014 kell 13

JOHANN REINHOLD VON PATKUL. Ettekande peab ajaloodoktor Enn Küng.

Johann Reinhold von Patkul (1660-1707) oli Liivimaa rüütelkonna aadlipoliitik. Üliandekas noormees sai hea hariduse õigusteaduse, teoloogia ja ajaloo alal, kuid samas oli Patkulil väljakannatamatu ja kättemaksuhimuline iseloom, mis viis ta pidevatesse tülidesse ja kohtuprotsessideni. Teda on peetud ka Põhjasõja süüdlaseks.

  • 26. aprill 2014 kell 13

SERGEI ŠAHHOVSKOI. Ettekande peab ajaloolane Ilja Davõdov.

Vürst Sergei Šahhovskoi (1852-1894) oli Eestimaa kuberner aastatel 1885-1894. Sageli seostatakse tema nime 19. sajandi lõpupoolel toimunud venestuspoliitikaga. Selle silmapaistva ja vastuolulise isiku rolli hindasid väga erinevalt juba tema kaasaegsed. Ettekandes räägitakse vürst Šahhovskoi seni vähe uuritud tegevusest kubermangu eesotsas seisva administraatorina, kes vastutas seaduste ja valitsuse korralduste täitmise ja kohaliku administratsiooni tegevuse eest, selgitatakse tema tegevuse motiive ja tulevikunägemusi.

 

  • 24. mai 2014 kell 13

ADO GRENZSTEIN. Ettekande peab kultuuriloolane Anu Pallas.

Ado Grenzstein (1849–1916) oli Eesti haritlaste konservatiivsema poole esindaja, euroopaliku hariduse saanud ja üsna kriitiliselt meelestatud ajalehetoimetaja 19. sajandi lõpukümnendite Tartus. Ettekandes vaadeldakse tema tegevust oma ajastu kontekstis ja selle piirangutes. Pikka aega on Eesti kultuuriloos väidetud, et nädalalehe Olevik toimetaja Ado Grenzstein asus toetama eesti rahva venestamist. Seda müüti hakati kummutama alles terve sajandi jagu hiljem. Ettekanne Ado Grenzsteinist keskendub tema kirjamehetegevusele, sellele, mis seda mõjutas ja survestas, üldisele poliitiliste vaadete arenemisele ja suhetele teiste kaasaegsete avaliku elu (ja seltsi-) tegelastega.

 

  • 27. september 2014 kell 13

EDUARD VON DELLINGSHAUSEN. Ettekande peab ajaloolane Sirje Kivimäe.

Eestimaa rüütelkonna viimane peamees 1902. aastast Eduard vabahärra von Dellingshausen (1863-1939) leiab meie ajalookirjutuses märkimist Vene sõjaväe kohalekutsujana 1905. aastal ning 1918. aastal Saksa okupatsioonivõimu nõutajana ja nn Balti hertsogiriigi kavandajana, seega eestlaste iseseisvuspüüete vastasena. Tähelepanu on siiski pälvinud tema toetusel toimunud rüütelkonna esindajate kontaktid eesti tegelastega ning ta reformikavad.

  • 25. oktoober 2014 kell 13

VIKTOR KINGISSEPP. Ettekande peab ajaloolane Jaak Valge.

Viktor Kingissepp (1888-1922) oli üks esimesi Nõukogude “kultusrevolutsionääre”. Kuna ta sai õigel ajal ja õigel kombel surma, sobis ta kõigile Nõukogude valitsejatele. Kingissepa hellitusnimi oli “Eesti töörahva ustav poeg”, ehkki tal puudus eesti identiteet ning töörahvaga oli tal vähe pistmist. Tema nimi on antud linnadele, tänavatele, kolhoosidele, klubidele, lennukitele ja tankidele. Kingissepp on teadaolevalt ainus eesti soost isik, kelle nime kannab ka täna üks linn.

  • 29. november 2014 kell 13

ARTUR SIRK. Ettekande peab ajaloolane Jaak Valge.

 

  • 13. detsember 2014 kell 13

JOHANNES VARES-BARBARUS. Ettekande peab ajaloolane Valdur Ohmann.

 

NB! Ürituste kuupäevad võivad muutuda.

 

Täpsem info:

Tõnis Liibek (teadusdirektor)

Tel: 6968 695

E-post: tonis.liibek(at)ajaloomuuseum.ee