Avaleht > Uudiste arhiiv > AJALOOLAUPÄEVAK 8. MAIL KELL 10
AJALOOLAUPÄEVAK 8. MAIL KELL 10
Kolmapäev, 09 Veebruar 2011 14:49

8. mail kell 10 toimuva ajaloolaupäevaku teemaks on vaimne vabanemine 1980. aastatel. Kõnelevad OLEV LIIVIK teemal „Fosforiidisõda ja vaba mõtteavalduse tekkimine“ ning HILJAR TAMMELA teemal „Rahvusliku sümboolika taasavastamine“.

8. mail kell 10 toimuva ajaloo laupäevaku teemaks on vaimne vabanemine 1980. aastatel. Kõnelevad Eesti Ajaloomuuseumi teadurid OLEV LIIVIK teemal „Fosforiidisõda ja vaba mõtteavalduse tekkimine“  ning HILJAR TAMMELA teemal  „Rahvusliku sümboolika taasavastamine“.


Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali



Ajaloo laupäevak toimub 8. mail kell 10



Sissepääs sooduspiletiga (25 krooni)
.





OLEV LIIVIK „Fosforiidisõda ja vaba mõtteavalduse tekkimine“


Poliitiliste olude pehmenemine avaldus NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel esialgu keskkonna-kampaaniatena, millele keskvõimud reeglina vastu ei seisnud või lausa toetasid neid. Oma olemuselt ei eristu NSV Liidus toimunud keskkonnaalaste vastuseisude taustal Eesti elanike protest fosforiidikavandustele Lääne-Virumaal, mis langeb 1987. aastasse. Eesti algas sellest kampaaniast peale ajakirjanduse tsensuuri nõrgenemine, mis tõstis inimeste usaldust meedia vastu ja suurendas selle tarbimist. Ajakirjanduse rolli muutumist 1987. aastal näitab selgesti inimeste tagasiside - sajad inimesed ja asutuste kollektiivid kirjutasid protestikirju fosforiidi kaevandamise vastu Lääne-Virumaal. Kirjad saadeti peamiselt Eesti Televisioonile ja Noorte Häälele, ajakirjanik Juhan Aarele.

Eesti Ajaloomuuseumis säilitatakse umbes viitsada kirja, kus arutletakse kodukoha ja Eestimaa tuleviku üle ja avaldatakse toetust ajakirjandusele ja vastuseisu Lääne-Virumaa kaevandustele.




HILJAR TAMMELA „Rahvusliku sümboolika taasavastamine“

Vaatluse all on peamiselt see, kuidas 40 aastat keelatud olnud rahvussümbolid (eeskätt muidugi sinimustvalge värvikombinatsioon) taasiseseisvumise tormilistel aastatel taas avalikkuses välja toodi ning

kiiresti ülipopulaarseks said. Rahvusliku vaimustuse laineharjal leidsid ka rahvussümbolid ulatuslikku kasutamist, mille näidetest on pikemalt juttu. Käsitlemist leiab ka rahvussümbolite loomislugu, nende kasutamise piiramine võõrvõimude poolt ning reglementeerimine iseseisvas Eesti Vabariigis.


 


Maarjamäe lossi kinosaalis toimuvad laupäevakud keskenduvad probleemsetele sõlmpunktidele ja teemadele Eesti ajaloos. Selleaastane programm vaatleb läbi ajaloo siinse rahvastiku, territooriumi ja identiteedi kujunemist. Milline oli siia 10 000 aastat tagasi saabunud inimeste päritolu, kuidas on kujunenud piiririigi staatus, muutunud religioonivormid ja eluolu ehk kuidas on tekkinud kaasaegne eestlane.



Atraktiivsuse ning intriigi suurendamiseks on seekordsed loengud paarisloengud –  ühel teemavaldkonnal kõnelevad kaks spetsialisti erineva vaatenurga alt. Loodame, et ajaloo laupäevakud pakuvad ka sel aastal haaravaid elamusi ning uusi teadmisi!





Täpsem info: Tõnis Liibek, See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud. ; gsm 56 602 022


Eesti Ajaloomuuseum

Maarjamäe loss

Pirita tee 56

10127 Tallinn

Avatud K-P 10-17



Bussid nr 1A, 5, 8, 34 A, 38. Maarjamäe peatus