Avaleht > Uudiste arhiiv > VIRTUAALNÄITUS "KLAASILASTE ÜRGISA. MAKS ROOSMA 100"
VIRTUAALNÄITUS "KLAASILASTE ÜRGISA. MAKS ROOSMA 100"
Kolmapäev, 09 Veebruar 2011 12:49

Eesti Ajaloomuuseumi ja Ennistuskoda Kanut koostööna on valminud klaasikunstnik Maks Roosma loomingut tutvustav virtuaalnäitus

 

Eesti Ajaloomuuseumi esimene virtuaalnäitus baseerub professionaalse klaasikunstniku, klaasikunsti erialale alusepanija ja koolkonna rajaja Maks Roosma 100. sünniaasta puhul 2008. aastal Maarjamäe lossis toimunud näitusel ja ettekannetepäeval  „KLAASILASTE ÜRGISA. Klaasikunstnik Maks Roosma 100“.

 

Virtuaalnäituse vahendusel on kättesaadav Maks Roosma loomingu kataloog sh erakogudes asuvad esemed.








Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid kinkisid 1969. aastal oma armastatud õppejõule Maks Roosmale tema 60. juubeliks karika, millele nad graveerisid pühenduse „M. ROOSMA KLAASILASTE ÜRGISA“. See vahva pühendus sobib Eesti klaasikorüfee mälestusnäituse pealkirjaks ka 40 aastat hiljem. Näitusel on eksponeeritud Eesti Ajaloomuuseumi esemete kõrval Maks Roosma loomingut Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Matti Pätsi ning perekond Kappo erakogust.

 

Maks Roosma (1909-1971) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tšehhoslovakkias. Alates 1938. aasta sügisest sai Roosma Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani.

 

 

 

Maks Roosma andekus leidis kiiresti tunnustust - 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema vaase “Vesineitsid” ja “Põllul” kuldmedaliga. Maks Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Mõlema juhul oli tegu riiklike kingitustena üleantud juubelivaasidega. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule “Tarbeklaas”, tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.

 

 

 

Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.

 

 

 

Virtuaalnäituse koostas Anne Ruussaar, Eesti Ajaloomuuseumi teadur-koguhoidja

 

Teostas Andres Uueni, Ennistuskoda Kanut







Lisainfo: Anne Ruussaar, anne.ruussaar(at)eam.ee, gsm 512259



Eesti Ajaloomuuseum

Maarjamäe loss

Pirita tee 56

10127 Tallinn