Avaleht > Uudiste arhiiv > LOENG JÄRELÜMBERASUJATE RAHVUSLIKUST JA KULTUURILISEST IDENTITEEDIST
LOENG JÄRELÜMBERASUJATE RAHVUSLIKUST JA KULTUURILISEST IDENTITEEDIST
Teisipäev, 23 Veebruar 2016 11:48

Teisipäeval 8. märtsil 2016 kell 16.30 toimub Suurgildi hoones (Pikk 17, Tallinn) loeng sarjast „Järelümberasumine – tundmatust tuntuks“. Ettekande peab professor ULRIKE PLATH (Tallinna Ülikool) teemal „Baltisakslane, venelane või eestlane? Järelümberasumise rahvuslikust ja kultuurilisest identiteedist“.

Rahvusluse kõrgajal 1930.-1940. aastatel võis rahvuslik kuuluvus olla elu ja surma küsimuseks. Ometigi oli ka neil aegadel individuaalne enesemääratlemine tihti tunduvalt keerulisem ja mitmetahulisem, kui tavaliselt arvatakse. 1941. aasta järelümberasujate näol on Eesti ajaloos olemas terve inimgrupp, kelle identiteeti ei ole lihtne kindlaks teha.

Ettekandes tuleb juttu erinevatest viisidest, kuidas järelümberasjujad rääkisid oma identiteedist ja selle muutusest rahvuskaaslaste programmi toetusel läbi viidud intervjuudes, mis toimusid aastatel 2013-2015. Lisaks arutatakse selle üle, kuidas võib konkreetseid näiteid tõlgendada laiemas teoreetilises raamistikus.

Sissepääs sooduspiletiga 3 eurot.

NB! Palume eelnevalt registreerida SIIN

 

Järgmine loeng toimub 12. aprillil, mil OLEV LIIVIK (Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraator) räägib järelümberasujatest Kolmanda Reichi põgenikelaagris.

Loengusarja kava leiate SIIT

Fotol: Amsterdami olümpiamängudel (1928) pronksmedali võitnud paatkonda kuulunud soome ja saksa juurtega William von Wiren (vasakult esimene) ja Friedrich Robert Faehlmanni kauge sugulane saksa-vene päritolu Georg Faehlmann (vasakult kolmas) lahkusid Eestist 1941. aastal järelümberasujatena. Baltisakslane Eberhard Vogt (vasakult teine) asus Saksamaale ümber 1939. aastal. Eesti SpordimuuseumI fotokogu

 

Toetab:

 

 

Teate edastas:

Reti Meema

Kommunikatsioonijuht

reti.meema(AT)ajaloomuuseum.ee

Tel: 6968 626; 5650 3357