Avaleht > Näitused > Näituste arhiiv > Näituste arhiiv 2010 > ASUTAV KOGU. 90 AASTAT VABA EESTI ESIMESE PARLAMENDI KOKKUTULEKUST
ASUTAV KOGU. 90 AASTAT VABA EESTI ESIMESE PARLAMENDI KOKKUTULEKUST

Eesti Ajaloomuuseumi ja Riigikogu Kantselei koostöönäitus.

Alates 2. juulist 2009 kuni 12. septembrini 2010 oli Maarjamäe lossis avatud näitus vaba Eesti esimese parlamendi, Asutava Kogu, loost. Näituse esmaesitlus toimus 15. aprillil 2009 Toompea lossi Valges saalis Asutava Kogu 90. juubeli puhul. Eesti Asutav Kogu alustas tööd 23. aprillil 1919 Estonia kontserdisaalis. Vabadussõja ajal valitud ja tööle asunud Asutava Kogu puhul oli sisuliselt tegemist vaba Eesti esimese parlamendiga. Ees seisis suur töö – määrata kindlaks Eesti Vabariigi tulevane elukorraldus. Asutav Kogu võttis kindla suuna Eesti Vabariigi suveräänsele ja demokraatlikule arenguteele. Vaatamata keerulistele sõjaaja oludele, demokraatliku parlamentarismi kogemuse puudumisele ja muudele takistustele suutis Asutav Kogu täita seatud põhieesmärgid – välja töötada ja vastu võtta uue riigi põhiseaduse ning lahendada maaküsimuse. Lisaks sellele võeti kahekümne tegevuses oldud kuu jooksul vastu veel hulgaliselt muid erinevaid seadusi, mis kokku lõid aluse noore Eesti Vabariigi toimima hakkamiseks.

Asutavas Kogus oli saadikukohti 120. Kokku käis sealt saadikutena läbi 173 inimest, 164 meest ja 9 naist. 80 liiget kuulusid Asutava Kogu koosseisu esimesest kuni viimase istungini. Ülejäänud 40 saadikutoolil on istunud mitu inimest. Kogu vanim liige oli Johann Meyer Saksa Erakonnast (sünd 1858), noorim aga sotsiaaldemokraatide hulka kuuluv Hugo Bernhard Kikson (sünd 1898). Saadikute nimekirja vaadates võib konstrueerida keskmise Asutava Kogu liikme koondportree: meesterahvas, umbes 40-aastane, haritlane, vasakpoolsete vaadetega. Asutava Kogu liikmed ei jäänud hiljem puutumata pöördeliste aegade sündmustest. 26 endist Asutava Kogu saadikut suri ajavahemikul 1920-1939, ülejäänutest vähemalt 26 emigreerusid Eestist Teise maailmasõja aastatel. Eestisse jäänud endistest Asutava Kogu liikmetest tabasid teadaolevalt vähemalt 32 inimest okupatsioonivõimude repressioonid.

Asutav Kogu pidas oma viimase istungi 20. detsembril 1920. Järgmise kuu alguses asus juba tööle Riigikogu esimene koosseis.

Eesti Ajaloomuuseumi koostatud näitus “Asutav Kogu 90” annab fotodele, arhiivimaterjalidele ja omaaegsetele ajakirjandusväljaannetele tuginedes ülevaate vaba Eesti esimese parlamendi valimistest, igapäevatööst, olulisematest saavutustest ja tuntumatest liikmetest. Käsitlemist leiab ka omaaegne kriitika Asutava Kogu tegevuse kohta. Kasutatud on Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Filmiarhiivi ja Tallinna Linnamuuseumi fotomuuseumi fotosid.

Näituse kujundajad Andres Labi ja Janno Roos lõid Toompea lossi Valgesse saale omaette ruumi. Planguna mõjuvatele seintele paigutatud pannoosid Asutava Kogu ajaloost liigendavad inimfiguuride, hobuste ja autokujuliste siluettidega vaheseinad.
Koostaja Hiljar Tammela (Eesti Ajaloomuuseum)
Arhitektuurne kujundus Andres Labi ja Janno Roos (OÜ Ruumilabor)
Graafiline disai: Kristjan Gabral ja Agur Paesüld
Projekti koordineerisid Inge Laurik-Teder (Eesti Ajaloomuuseum) ja Helle Ruusing (Riigikogu Kantselei)

HARIDUSPROGRAMM

Näituse raames on valminud haridusprogramm, mille kaasabil tutvustame 90 aasta tagust aega - inimeste unistusi oma riigist ja tolleaegsete erakondade tegevust alates valimisvõitlusest kuni igapäevatööni Asutavas Kogus. Läbi grupitööde uurime ka selliseid mõisteid nagu parlamentaarne demokraatia, valimised, põhiseadus. Haridusprogramm kestab 1,5 h ja maksab 30 krooni/õpilane.

Programmi palume ette tellida vähemalt 1 nädal enne selle toimumisaega muuseumipedagoogilt Triin Siinerilt telefonil 6228619 või triin.siiner(at)eam.ee

Eesti Ajaloomuuseum, Maarjamäe loss, Pirita tee 56, Tallinn 10127