Avaleht > Näitused > Näituste arhiiv > Näituste arhiiv 2009 > KLAASILASTE ÜRGISA. MAKS ROOSMA 100
KLAASILASTE ÜRGISA. MAKS ROOSMA 100

Eesti esimese professionaalse klaasikunstniku, klaasikunsti eriala alusepanija ja koolkonna rajaja Maks Roosma 100. sünniaasta puhul avas Eesti Ajaloomuuseum 29. jaanuaril 2009 Maarjamäe lossis tema pärandit tutvustava näituse „KLAASILASTE ÜRGISA. Klaasikunstnik Maks Roosma 100“, kus paljud eksponeeritavad esemed on vaatajate ette toodud esmakordselt.

Samal päeval toimus ajaloomuuseumis Maks Roosma elule, loomingule ja akadeemilisele tegevusele pühendatud ettekannetepäev. Esinesid Anne Ruussaar ja Krista Sarv Eesti Ajaloomuuseumist ning Maie-Ann Raun ja Pilvi Ojamaa Eesti Kunstiakadeemiast.

Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti tudengid kinkisid 1969. aastal oma armastatud õppejõule Maks Roosmale tema 60. juubeliks karika, millele nad graveerisid pühenduse „M. ROOSMA KLAASILASTE ÜRGISA“. See vahva pühendus sobib Eesti klaasikorüfee mälestusnäituse pealkirjaks ka 40 aastat hiljem. Näitusel on eksponeeritud Eesti Ajaloomuuseumi esemete kõrval Maks Roosma loomingut Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Matti Pätsi ning perekond Kappo erakogust.

Maks Roosma (1909-1971) õppis kristalli- ja klaasieriala Haida (Novy Bor) rakenduskunstikoolis Tšehhoslovakkias. Alates 1938. aasta sügisest sai Roosma Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooli klaasikaunistuseriala juhatajaks, kunstiakadeemia õppejõuna töötas ta kuni 1970. aastani.

Maks Roosma andekus leidis kiiresti tunnustust - 1937. aasta Pariisi maailmanäitusel hinnati tema vaase “Vesineitsid” ja “Põllul” kuldmedaliga. Maks Roosma saatus oli keeruline, tal õnnestus muutuva riigikorra tingimustes tellimustööna portreteerida 1938. aastal Konstantin Pätsi, kümme aastat hiljem aga Jossif Stalinit. Mõlema juhul oli tegu riiklike kingitustena üleantud juubelivaasidega. Lisaks originaalteoste loomisele tegi Roosma Teise maailmasõja järgsel perioodil kavandeid ka vabrikule “Tarbeklaas”, tuues ettevõtte toodangusse üleliiduliste näidiskavandite kõrval ka eestipärasemaid motiive.

Samavõrd kui klaasikunsti on Maks Roosma on panustanud ka Eesti klaasiajaloo uurimisse. Ta uuris 17. ja 18. sajandil Eestis tegutsenud väikeseid klaasitöökodasid ning viis läbi ulatuslikke arheoloogilisi kaevamisi. Nende käigus kogutud materjalid on tänapäeval ainulaadseks allikaks Eesti klaasitööstuse ajaloo uurimisel.

Näitus „Klaasilaste ürgisa. Klaasikunstnik Maks Roosma 100” oli Maarjamäe lossis avatud 3. maini 2009.

2009. aasta sügisel valmib virtuaalnäitus Maks Roosma loomingust.

Näituse kuraator on Anne Ruussaar, kujundaja Aime Andresson.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital


Lisainfo:
Eesti Ajaloomuuseumi teadur-koguhoidja Anne Ruussaar: anne.ruussaar(at)eam.ee, gsm 5122592

Klaasiajaloo uurimisega seotud arheoloogiline materjal näitusel. Foto Vahur Lõhmus
Klaasiajaloo uurimisega seotud arheoloogiline materjal näitusel. Foto Vahur Lõhmus
Maks Roosma vaas ja selle kipsmudel Jossif Stalini portreega 1951. aastast. Foto Vahur Lõhmus
Maks Roosma vaas ja selle kipsmudel Jossif Stalini portreega 1951. aastast. Foto Vahur Lõhmus
Vaade Maks Roosma juubelinäitusele. Foto Vahur Lõhmus
Vaade Maks Roosma juubelinäitusele. Foto Vahur Lõhmus
Maks Roosma karikas, mis valmis kingitusena Konstantin Pätsile 1938. aastal. Foto Vahur Lõhmus
Maks Roosma karikas, mis valmis kingitusena Konstantin Pätsile 1938. aastal. Foto Vahur Lõhmus