Avaleht > Näitused > Näituste arhiiv > Näituste arhiiv 2009 > IMEASJADEST EESTI ASJANI. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus
IMEASJADEST EESTI ASJANI. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus

SUURGILDI HOONES TOIMUS NÄITUS EESTI ÜHEST VANIMAST MUUSEUMIKOGUST Näitus „Imeasjadest Eesti asjani. Eestimaa muuseumitraditsiooni algus“ tutvustab üht vanimat mäluasutust – 1864. aastal asutatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi, mis kogus kuriositeetide ja rariteetsete esemete kõrval ka eesti etnograafiat.

Kassi sarkofaag ehk muumiahoidja. Egiptus. 600 eKr-200 pKr. Burchardi kogu. AM 5896.
Kassi sarkofaag ehk muumiahoidja. Egiptus. 600 eKr-200 pKr. Burchardi kogu. AM 5896.
Ketassõlg Järve kivikalmest. Virumaa. Kaevanud R. Hausmann 1895. aastal. AM
Ketassõlg Järve kivikalmest. Virumaa. Kaevanud R. Hausmann 1895. aastal. AM
Seppel Hiiumaalt. Selliseid pruudikroone kanti peamiselt Emmastes ja Käinas.
Seppel Hiiumaalt. Selliseid pruudikroone kanti peamiselt Emmastes ja Käinas.
Arvatavasti Lääne-Virumaa või Järvamaa naisekostüümi käised. 18. saj lõpp. Tõenäoliselt koguti muuseumisse 1899. või 1900. aastal. E 106
Arvatavasti Lääne-Virumaa või Järvamaa naisekostüümi käised. 18. saj lõpp. Tõenäoliselt koguti muuseumisse 1899. või 1900. aastal. E 106
Nisuaganad pudelis. Abusir, Egiptus. 5. dünastia. 3. a.t keskpaik eKr.
Nisuaganad pudelis. Abusir, Egiptus. 5. dünastia. 3. a.t keskpaik eKr.
Kanoop sõjapealik Pali-Ha-remba hauakambrist. Egiptus. 6. saj eKr. Alabaster. Burchardi kogu. K 560.
Kanoop sõjapealik Pali-Ha-remba hauakambrist. Egiptus. 6. saj eKr. Alabaster. Burchardi kogu. K 560.
Kunstnike Gustav Adolf Hippiuse ja August Hageni väga lõbusalt veedetud õhtu tulemusena Viinis valminud viisi ja värssidega kruus.  Burchardi kogu. K 350.
Kunstnike Gustav Adolf Hippiuse ja August Hageni väga lõbusalt veedetud õhtu tulemusena Viinis valminud viisi ja värssidega kruus. Burchardi kogu. K 350.
Aleuudi naiste rituaalne mask. Sitka saar, Alaska. 19. saj I pool. Burchardi kogusse jõudnud Elizabet von Wrangellilt. PK 1353.
Aleuudi naiste rituaalne mask. Sitka saar, Alaska. 19. saj I pool. Burchardi kogusse jõudnud Elizabet von Wrangellilt. PK 1353.
Vaade näitusesaalile. Esiplaanil Oleviste kiriku makett. Vahur Lõhmuse foto
Vaade näitusesaalile. Esiplaanil Oleviste kiriku makett. Vahur Lõhmuse foto
Vaade näitusesaalile Suurgildi hoones. Vahur Lõhmuse foto
Vaade näitusesaalile Suurgildi hoones. Vahur Lõhmuse foto
Provintsiaalmuuseumi poolt kogutud esemeid. Vahur Lõhmuse foto
Provintsiaalmuuseumi poolt kogutud esemeid. Vahur Lõhmuse foto
Vaade Eesti etnograafia rubriigis eksponeeritud naiste peakatetele. Vahur Lõhmuse foto
Vaade Eesti etnograafia rubriigis eksponeeritud naiste peakatetele. Vahur Lõhmuse foto

Provintsiaalmuuseumi algusaegadel kogutud esemete hulgas on palju väga haruldast materjali, mille põhiliseks kogumisprintsiibiks oli eseme erandlikkus, kõrge vanus, hinnalisus jmt. Nõnda on muuseumisse jõudnud kurioossed esemed nt puutükike Peeter I voodi küljest, Alaska sõjarüü, Tallinna timuka mõõk 1525. aastast jt. Paljud vanimad esemed Provintsiaalmuuseumi kogudes pärinevad Johann Burchardi erakogust „Mon faible”, mis sai alguse 1802. aastal. Burchardi kogutud on ka Eesti Ajaloomuuseumi vanimad esemed, mis on pärit Egiptusest. Näitusel on eksponeeritud üks kollektsiooni haruldasemaid ja vanimaid esemeid, 6.-11. saj eKr pärinev papüürusetükike Memphise lähedalt hauakambrist, millel on hieroglüüfkirjas fragment "Surnute raamatust". Imposantseim Egiptuse antikviteet on alabaster-kivimist 664-525 eKr valmistatud pikerguse ahvinäolise kaanega kanoop kõrgklassi kuuluva Padihoremhebi hauakambrist, milles säilitati surnu siseelundeid. Näha saab ka krokodillipoja muumiat ning kassi sarkofaagi.  

Tasapisi hakati enam tähelepanu pöörama esemete süsteemsele kogumisele ning ka eesti rahvakultuuri talletamisele. Aktiivsemalt hakkas muuseum kohalikku etnograafilist materjali koguma 19. sajandi lõpul. Nii avaldas Provintsiaalmuuseum 1866. aastal saksakeelsele publikule suunatud ning 1897. aastal ajalehe "Ristirahwa Pühapäevaleht" vahendusel eestikeelse üleskutse eestlaste tarbeesemete jmt kogumiseks.  Näitusele on välja pandud Provintsiaalmuuseumi kogudest pärinevaid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses kogutud haruldasi etnograafilisi esemeid, mida seni on üsna harva eksponeeritud.  Eksponeeritud on uhkeid pruudipärgi ehk sepleid Hiiumaalt ja Põhja-Eestist, 18. sajandi lõpust pärinevad käised pruunikasmusta siidiga tikitud lillkirjaga, ehteid, rahvapille jt esemeid.

Näitusel eksponeeritud esemed on jaotatud rubriikidesse lähtuvalt 1892. aastal koostatud Provintsiaalmuuseumi kogude kataloogile. Nii on väljas esemed numismaatika kogust, trükiste, autograafide ja käsikirjade kogust, kunstikogust, arheoloogia, antikviteedid nii Egiptusest kui ka Kreekast ja Roomast, loodusteaduslikku tegevust peegeldavad museaalid, eesti etnograafia, võõretnograafia ning nn ajalooliselt tähelepanuväärsed esemed, kirikuga seotud esemed jne.

Eestimaa Kirjanduse Ühingu juurde 1864. aastal asutatud Provintsiaalmuuseum on Eesti Ajaloomuuseumi eelkäijaks. Näituse slaidiprogramm  kajastab Eestimaa kubermangus tegutsenud Provintsiaalmuuseumi sünnilugu ja õitsenguperioodi aastatel 1864–1918. Provintsiaalmuuseum (alates 1926. aastast EKÜ Muuseum) jätkas tegevust 1940. aastani, mil ta riigistati ja loodi Eesti NSV Riiklik Ajaloomuuseum. Loodusteaduslike kogude põhjal asutati Eesti NSV Riiklik Loodusmuuseum.

16. septembril 2009 toimus Eesti Ajaloomuuseumi teaduspäev, mis laiendab näituse teemat ja on pühendatud muuseumitraditsiooni algusele Eestis.

Näitus on Suurgildi hoones avatud 5. juunist kuni 29. septembrini 2009 iga päev kell 11-18.
Alates 1. septembrist suletud kolmapäeviti.
Näituse meeskond: Kuraatorid Inge Laurik-Teder, Mariann Raisma
Töögrupp Ene Hiio, Epp Kangilaski, Ivar Leimus, Tõnis Liibek, Maia Madar, Sirje Pallo, Milan Pening, Anne Ruussaar, Krista Sarv, Triin Siiner, Merilis Sähka, Tiina Vint Arhitektuurne kujundus Janno Roos, Andres Labi (OÜ Ruumilabor)
Graafiline disain Tuuli Aule
Näitust toetas Eesti Kultuurkapital