Avaleht > Näitused > Näituste arhiiv > Näituste arhiiv 2007 > Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup - Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja
Võsaklaasist kristallini. Johannes Lorup - Eesti rahvusliku klaasitööstuse rajaja

 

Näitus Eesti rahvusliku klaasitööstuse arengust ning klaasitootmise suurmehest Johannes Lorupist. Lisaks Eesti Ajaloomuuseumi kollektsioonile on näitusel esmakordselt välja pandud ka paljudes erakogudes peituvad haruldused. Veel mõnikümmend aastat tagasi paljudes Eesti kodudes tavalisena tundunud klaasnõud on täna juba haruldased – näiteks rohelised võsaklaasist mulksuvad 60-liitrised veininõud, vekkpurgid, tänapäeval harjumatute mõõtudega morsiklaasid ja viinapitsid ning toretsevad rasked karahvinid.

Klaasi on Eestis valmistatud alates 1628. aastast, mil alustas tegevust Hüti klaasikoda Hiiumaal. Läbi aegade on Eestis tegutsenud vähemalt 54 suuremat või väiksemat klaasitööstust, mis erinevatel perioodidel on tootnud nii lihtsaid rohekast — nn võsaklaasist — pudeleid kui lihvitud peegleid ja peeneid kristallesemeid.

Eesti rahvusliku klaasitööstuse sünniks võib pidada Eesti iseseisvumisele järgnenud aega. Seni olid klaasi valmistanud peamiselt sakslastest meistrid, nende lahkumine tekitas vajaduse eesti rahvusest koolitatud oskustööliste järele. Siinsetes klaasivabrikutes algas meistrite väljaõpe 1925. aastal, kõrgemal tasemel koolituse andmist alustati aga 1936. aastal Riigi Kunsttööstuskooli juurde loodud eraldi klaasiõppekojas.

Olulisim roll Eesti klaasitootmise ajaloos oli Johannes Lorupil (1901-1943) ja tema loodud klaasivabrikul. See oli esimene moodne klaasi tootmise ettevõte Eestis, kus tegeldi tootmise moderniseerimise ja toodangu sihipärase arendamisega. Esimesena Eestis hakati J. Lorupi vabrikus valmistama poolkristalli ja kristalli, anti välja tootekatalooge ja hinnakirju, märkimisväärne osa toodangust turustati välismaal.

Näitusel eksponeeritud esemetest kuulub enamus Eesti Ajaloomuuseumi kollektsiooni ja Tallinna Linnamuuseumi kogudesse. Lisaks muuseumide varadele on esmakordselt näha paljudesse erakogudesse kuuluvaid esemeid.

Näituse koostas Anne Ruussaar, kujundas Aime Andresson, muusikalise tausta pani kokku Jaak Elling. Filmiprogramm Eesti Filmiarhiivist.

Näitusega kaasnes haridusprogramm „Klaaspärlimäng“ .

Näituse raames ilmus Eesti Ajaloomuuseumi väljaandena Anne Ruussaare uurimus „Võsaklaasist kristallini. Eesti klaasitööstused ja –disain 1920.-1930. aastatel”. Raamatu toimetaja on Anu Lepp, keeletoimetaja Inna Lusti, kujundaja Lea Tammik. Raamat annab koos rohke pildimaterjaliga ülevaate rahvusliku klaasitööstuse ja –kujunduse ajaloost ning problemaatikast. Väljaanne sisaldab ka Johannes Lorupi klaasivabriku 1939. aastal ilmunud klaasi ja poolkristalli kataloogi koopiat ning Eesti Ajaloomuuseumis säilitatavate Lorupi-esemete kataloogi.

Nende kahe kataloogi abil saab põhjaliku ülevaate Johannes Lorupi klaasivabriku 1930. aastate teise poole toodangust ning raamat on heaks käsiraamatuks esemete kindlaksmääramisel.

Loodetavasti annavad näitus ja raamat põhjuse vanaemade kummutid põhjalikult üle vaadata ning mõranenud esemed äraviskamise asemel taas aukohale asetada.

Näitust ja raamatu väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Näitus on Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis (Pirita tee 56) avatud 2. detsembrist 2006 kuni 1. aprillini 2007 K-P 10-17, alates 1. märtsist K-P 11-18