Avaleht > Kogude uudised > KARL SOONPÄÄ PÄEVIK JÕUDIS AJALOOMUUSEUMISSE
KARL SOONPÄÄ PÄEVIK JÕUDIS AJALOOMUUSEUMISSE

Eesti Ajaloomuuseumi kogu täienes väärtusliku ajalooallikaga. Maie Lippand ja Heljo Alari, riigikontrolör Karl Soonpää Ameerika Ühendriikides elavad tütred, annetasid Eesti riigile oma isa päeviku, mis kajastab elu ja meeleolusid ning eriti mahukalt valitsuse istungitel kõneldut Eesti jaoks pöördelistel ja saatuslikel aastatel 1939–1940.

Maie Lippand (fotol) andis 4. juulil 2014 päeviku üle riiki esindavale Eesti Ajaloomuuseumile. Ta märkis, et see on talle väga emotsionaalne hetk, sest tema isa on neid päevikulehti puudutanud. Päeviku võttis vastu ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis, kes vormistas sellekohase akti ja võttis olulise museaali muuseumikogusse arvele. Riigikontrolör Alar Karis nentis, et päevikud on alati väga personaalsed, sest inimesed on neid kirjutades ausad, kirjeldades ka oma kahtlusi ja kõhklusi, samuti näidates teiste inimeste kahtlusi, kõhklusi ning ka naiivsust. Karis tänas Karl Soonpää tütreid, et nad usuvad Eesti riiki ja usaldavad selle päeviku hoidmise Eesti Ajaloomuuseumile, kelle ülesanne mäluasutusena on talletada Eesti riiki puutuvat.

Riigikontrolör Karl Soonpää pidas ajavahemikul 13. septembrist 1939 kuni 22. juunini 1940 päevikut, kuhu pani kirja üles valitsuse istungitel räägitut ja muid tähelepanekuid Eesti elu kohta. Karl Soonpää päevikust saab näiteks teada, mida president Konstantin Päts, peaminister Jüri Uluots, kindral Johan Laidoner ja teised riigimehed 1939. ja 1940. aastal valitsuses Eesti olukorrast ja saatusest tegelikult rääkisid ning kes oli see Eesti tipp-poliitik, kes tahtis pärast baaside lepingu sõlmimist asuda otsekohe kaitsekulutusi kärpima ja tegema rahva hulgas kihutustööd, et saavutada Nõukogude baasidele heakskiit. Päevikuga samade kaante vahel on ka Soonpää märkmed Vabadussõja kohta.
Pärast Karl Soonpää hukkumist 70 aastat tagasi, 1944. aasta suvel, põgenes tema abikaasa Antonie koos kolme lapsega Eestist ja jõudis lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Karl Soonpää päevik säilis siia jäänud sugulaste käes eravalduses. Selle tekst avaldati esimest korda ajakirjas Akadeemia 1990. aasta teisel poolel. 2009. aastal andis Riigikontroll koostöös kirjastusega SE&JS Karl Soonpää mälestuseks ja Riigikontrolli 90. aastapäeva tähistamiseks välja raamatu „Faatum. Eesti tee hävingule. Riigikontrolör Karl Soonpää päevik Eesti Vabariigi saatuseaastatest 1939–1940. Molotovi-Ribbentropi pakti tagamaad. Dokumente ja materjale." Raamatu on koostanud ja päevikut kommenteerinud Küllo Arjakas, kujundanud Andres Tali, illustreerinud Toomas Mattson.

Riigikontrolör Karl Soonpää päeviku üleandmise juures viibisid esindajad Riigikontrollist, Eesti Ajaloomuuseumist, samuti õiguskantsler Indrek Teder, endine riigikontrolör Mihkel Oviir, president Arnold Rüütel, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Olev Träss, Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees Karli Kütaru, Eesti Audiitorkogu president Kaido Vetevoog, literaat Mart Orav, Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Martin Arpo, esindajad mitmetest riigiametitest ja organisatsioonidest, samuti Karl Soonpää sugulased nii Eestist kui ka Ameerika Ühendriikidest.

karl soonp pevik  tnu ja rm