Avaleht > Kogude uudised > Huvitav asi
Huvitav asi

Eesti Ajaloomuuseumis Suurgildi hoones näituseruumis "Asja hing" on näha ka see uhke peaehe Põltsamaalt. Millistel puhkudel sellist uhket peakatet kasutati, kellele see võis kuuluda ja kuidas ta sattus Põltsamaa lähistele raudkasti, on vaid üksikud küsimused, mis on jäänud vastuseta.

ANDMED:

Leiukoht: Põltsamaa

Dateering: tõenäoliselt 15. saj

Materjal: nahk, vask, traat, hanesuled

Mõõdud: kõrgus 20 cm, ülemise sõõri diameeter 24 cm ja alumise sõõri diameeter 16 cm

AM 9236 E 6


Eesti Ajaloomuuseumi kogudesse kuulub üks uhke peaehe, mis on leitud 1780. aastal Põltsamaa lähedalt maa seest välja kaevatud raudkastist. 1875. aastal ilmunud Provintsiaalmuuseumi esemete kataloogis on peaehte kohta kirja pandud nii:

Die Arbeit ist sehr scharf und sauber. 16 runde Medaillons, die rings über dem unteren, einem Stirnbande ähnlichen Rande angebracht sind, scheinen jedes einem Christuskopf mit schlichtem, herabfallenden Kopfhaar, langem Bart und von einem Heiligenschein umgeben, darzustellen. Ein solches Kopfgeschmeide mag in der That in älterer Zeit, wie es heißt, bei der kirchlichen Trauung über estnischen Brautsleuten gehalten worden sein, wie dies noch jezt in der griechishen Kirche Gebrauch ist.

 

[Töö on väga täpne ja puhas. Igal 16 ümmargusel medaljonil, mis ümber alumise, peapaela sarnase äärise on kinnitatud, paistab olema kujutatud sirgete, langevate juuste, pika habeme ja pühakupaistega Kristuse pead. Sellist peaehet võidi tõepoolest vanadel aegadel, nagu öeldakse, kirikliku laulatuse ajal eesti pruutpaari pea kohal hoida, nagu see on veel tänini kreeka kiriku juures kombeks.]

 

Eesti Ajaloomuuseumi kogusse on peaehe jõudnud 1941. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu muuseumi likvideerimisel ning varade üleandmisel.

 

Millistel puhkudel sellist uhket peakatet kasutati, kellele see võis kuuluda ja kuidas ta sattus Põltsamaa lähistele raudkasti, on vaid üksikud küsimused, mis on jäänud vastuseta. Ilus peaehe on väljas Suurgildi hoones näitusel „Visa hing. 11 000 aasta Eesti ajalugu” teemaruumis, mis kõneleb hinge ja looga esemetest. Ta ootab teiste hingega asjade seas, kas keegi oskab ka tema kohta midagi rohkemat rääkida kui praegu teame. Aidake avastada asja lugu!

 

Ootame infot muuseumi teadusdirektori Tõnis Liibeki e-posti aadressile: tonis.liibek(at)ajaloomuuseum.ee