Avaleht > Eesti Ajaloomuuseum > Monumentaalskulptuuride park
Monumentaalskulptuuride park

 

NÕUKOGUDEAEGSETE MONUMENTIDE PARK

MAARJAMÄE LOSSI PARGIS

Nõukogudeaegse monumentaalskulptuuri pargi eesmärgiks on koguda, säilitada ja eksponeerida aastatel 1945–1990 Eestis valminud ning eksponeeritud au- ja mälestusmonumente ning teisaldatavaid skulpturaalseid ansambleid, mida on võimalik näidata välitingimustes (v.a. hauamonumendid).

Väljapanek peaks esitama võimalikult laia valikut eri tüüpi monumentidest, mida on nõukogude perioodil Eesti avalikus ruumis eksponeeritud. Valiku aluseks on järgmised kriteeriumid:

  • Eestis valmistatud teosed
  • monumendid, mis kujutavad Eesti ajaloo olulisi sündmusi või isikuid
  • kunstiliselt kõrge tasemega teosed
  • monumentaalskulptuuri masstoodang (näit värvitud kipsskulptuurid)
  • dekoratiivskulptuurid
  • mälestustahvlid

Nõukogudeaegsete monumentide väärtust võib hinnata nii sümboolsel, dokumentaalsel kui kunstilisel tasandil. Pargi eesmärgiks on anda monumentidele uus, neutraalne kontekst, mis aitab avada totalitaarse riigi ajalugu ning mõista nõukogude ühiskonna ideoloogilisi aluseid ja meetodeid.

Väljapanek kujundatakse Maarjamäe lossi taga asuvale platsile ühe osana uuest muuseumipargist. Sisuliselt on tegemist vabaõhuekspositsiooniga, mis lahendatakse avatud fondi põhimõttel. Monumendid eksponeeritakse konserveerituna, säilitades nende praegune seisukord koos objekti sekundaarse informatsiooniga (näit objektilt on eemaldatud detailid, lisatud graffiti jmt).

Maarjamäe lossi pargi regenereerimise kaudu toimub kogu Maarjamäe piirkonna taaselustamine, mis kujundab Pirita tee äärde uue, looduslikult ning kultuuriliselt tähendusrikka paiga. Ka 1975. aastal valminud Maarjamäe memoriaal omandab selle protsessi käigus uue tähendusvälja, haakudes üksteist täiendades nii Maarjamäe lossi

20. sajandi ajaloo väljapaneku kui nõukogudeaegse monumentaalskulptuuri väliekspositsiooniga.

2008. aasta seisuga on pargis järgmised monumendid:

Stalin

Autor teadmata, 1940. aastate lõpp

Algselt olnud Tallinnas, Balti jaama vastas asunud haljasalal

Maha võetud 1953, ajaloomuuseumi jõudis 1990

Lenin

Autorid: G. Pommer, A. Vomm, F. Sannamees, M. Port, 1952

Algselt olnud Tartus, Riia mnt ja Võru tn ristumiskohal, EPA peahoone ees

Maha võetud 1990, ajaloomuuseumi jõudis 2005

Jevgeni Nikonov

Autorid: E. Haggi, H. Karro, 1960

Algselt olnud Tallinnas, Kadrioru pargis, Russalka läheduses



Mihkel Aitsami, Rudolf Imbergi ja Jüri Kalmuse mälestussammas

Monument: A. Eskel, 1961

Algselt olnud Kadrioru pargis

Alates 1990.aastate algusest oli Kadrioru pargis pikali lükatuna, ajaloomuuseumi jõudis 2008



Leen Kullmann

Autor: E. Rebane, 1972

Algselt olnud Tartus, Vanemuise tn 33 hoone ees

Ajaloomuuseumi jõudis 2007



1924. aasta 1. detsembri ülestõusu monument

Autorid: M. Varik, A. Murdmaa, 1975

Algselt olnud Tallinnas, Balti jaama vastas asunud haljasalal



Johannes Raudmets

Autorid: E. Kirs, G. Valdre, 1975

Algselt olnud Paide linnapargis

Maha võetud 2007, ajaloomuuseumi jõudis 2007



Mihkel Aitsam

Autor: E. Taniloo, 1976

Algselt olnud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli juures

Ajaloomuuseumi jõudis 2008



Lenini pronkspea

Autor: T. Maarand, 1970. aastate lõpp

Algselt olnud Jõhvi vanas kultuurimajas

Ajaloomuuseumi jõudis 2007



Aleksander Kukk ja August Kork

Autorid: E. Haggi, R. Tomingas, 1981

Algselt olnud Tartus, Riia tn 23 hoone ees

Ajaloomuuseumi jõudis 2007



Jakob Palvadre

Autor: E. Kirs, 1981

Algselt olnud Valga linnaväljakul

Maha võetud 1991, ajaloomuuseumi jõudis 2008



Viktor Kingissepp

Autor: M. Varik, 1987

Algselt olnud Kuressaare linnaplatsil

Maha võetud 1989, ajaloomuuseumi jõudis 2007



Fritz Behn

Algselt olnud Tallinnas, Retke tee 22 majade vahel

Maha võetud 2008, ajaloomuuseumi jõudis 2008



Lenini marmorpea

Monument: M. Varik, välja raius Vello Alurand, 1987 (1988)

Polnud avalikult eksponeeritud

Ajaloomuuseumi jõudis 2008



Lembit Pärn, monumendi alus

Alus: M. ja J. Olep

Büst: Arseni Mölder (Okupatsioonide muuseumis)

Oli Kadrioru Pargi käes hoiul, ajaloomuuseumi jõudis 2008